From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Austraalia on Austraalia osariik riigi lõunaosas.
Lõuna-Austraalia pindala on 984 321 ruutkilomeetrit ja selle territooriumil asuvad mõned Austraalia kõige kuivemad piirkonnad. See on Austraalia suuruselt neljas ning rahvaarvult eelviimane osariik. Osariigis elab 1,77 miljonit inimest ja see on Lääne-Austraalia järel kõige tsentraliseeritum osariik, kus rohkem kui 77% elanikest elab pealinnas Adelaide'is ja selle lähispiirkonnas.[1][2] Ülejäänud linnad on üsna väikesed ning näiteks suuruselt teises linnas Mount Gambieris elab umbes 29 000 inimest.
Lõuna-Austraalia piirneb kõigi osariikidega ja Põhjaterritooriumiga.[3] Läänes piirneb osariik Lääne-Austraaliaga, põhjas Põhjaterritooriumiga, kirdes Queenslandiga, idas Uus-Lõuna-Walesiga ja kagus Victoria osariigiga. Enamik elanikkonnast elab Adelaide'is või selle ümbruses ning ülejäänutest elab enamik rannikualadel ja Murray jõe ääres. Elanikkonna päritolu on Austraalias unikaalne, sest erinevalt teistest territooriumitest asusid Lõuna-Austraaliasse elama vabatahtlikud kolonistid, mitte süüdimõistetud kurjategijad.[4] Koloniaalvalitsus alustas Lõuna-Austraalias tööd 28. detsembril 1836 kui selle liikmed vannutati Old Gum Tree lähedal ametisse.[5]
Pikemalt artiklis Lõuna-Austraalia ajalugu
Esimesed tõendid inimtegevusest Lõuna-Austraalias on enam kui 20 000 aastat vanad. Teadlased on leidnud puidust odasid ja tööriistu. Koonalda koopast on leitud koopamaalinguid, mis on 22 000 aastat vanad.[6] Känguru saar asustati ammu enne kui see umbes 10 000 aastat tagasi merepinna tõusu tõttu saareks muutus. Mitokondriaalse DNA uuringute järgi saabusid esimesed aborigeenid Eyre'i poolsaarele 45 000 – 49 000 aastat tagasi.
Esimesed eurooplased nägid Lõuna-Austraalia rannikut 1627. aastal kui Hollandi laev Gulden Zeepaert, mille kapteniks oli François Thijssen, uuris ja kaardistas Lõuna-Austraalia rannikut. Lõuna-Austraalia ranniku kaardistasid 1802. aastal esimestena Matthew Flinders ja Nicolas Baudin.[7] 1831. aastal avastati Port Adelaide Riveri abajas, mis kaardistati 1836.-1837. aastal.
Tänapäeva Lõuna-Austraalia osariigi alad kuulutati Suurbritannia omaks 1788. aastal ning need olid osa Uus-Lõuna-Walesi kolooniast. Koloonia kattis küll 2/3 mandrist, kuid esimesed asulad paiknesid ainult idarannikul ning vähesed asusid elama kaugele läände. Esimene tõsisem ettepanek asutada asulaid Uus-Lõuna-Walesi edelaosasse, tehti enam kui 40 aastat hiljem.
15. augustil 1834 võttis Briti parlament vastu Lõuna-Austraalia seaduse, mis andis loa asutada Austraalia lõunaosas provintsi või provintsid. Seadus määras territooriumi asukoha ning sätestas, et see on süüdimõistetuvaba.[8]
Lõuna-Austraalia on ainus Austraalia osariik, kuhu ei asustatud kunagi Briti süüdimõistetuid. Teine vabakoloonia oli 1829. aastal asutatud Swan Riveri koloonia, kuid see määrati 1849. aastast karistuskolooniaks.[9] Süüdimõistetute Lõuna-Austraaliasse transportimine oli keelatud, kuid mõned süüdimõistetud või põgenenud vangid suundusid sinna omaalgatuslikult. Lõuna-Austraalia varasest rahvastiku koosseisust võis umbes 1–2% moodustada süüdimõistetud. Kuna Lõuna-Austraalias elavad kolonistid muretsesid, et idapoolsetest osariikidest põgenenud vangid võivad jõuda nendeni, moodustati 28. aprillil 1838 Lõuna-Austraalia politsei.[10]
Osariigi territoorium koosneb peamiselt kuivadest või poolkuivadest karjaaladest ning mitmetest madaltest mäestikest. Olulisim (kuid mitte kõrgeim) mäestik on Mount Lofty-Flindersi mäeahelik, mis ulatub Cape Jervisest 800 km põhja poole Torrensi järveni. Osariigi kõrgeim mägi on Musgrave'i mäeahelikus asuv Mount Woodroffe, mis on 1435 meetrit kõrge. Osariigi edelaosas asub hõredalt asustatud Nullarbori tasandik, mille ääres paikneb Suur Austraalia laht. Lõuna-Austraalia rannikul paikneb Spenceri laht, mida ümbritseb Eyre'i ja Yorke'i poolsaar.
Osariigi lõunaosas on lähistroopiline vahemereline kliima ning ülejäänud osariigis on kuiv või poolkuiv kliima. Lõuna-Austraalia tavaline temperatuur on 29 °C jaanuaris ja 15 °C juulis. Kõrgeim mõõdetud temperatuur oli 50,7 °C, mis mõõdeti 2. jaanuaril 1960 Oodnadattas. See on ühtlasi Austraalia kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur. Madalaim mõõdetud temperatuur oli −8,2 °C, mis mõõdeti 20. juulil 1976 Yongalas.[11]
Lõuna-Austraalia osariigi suurimad tööhõivesektorid olid 2016. aastal tervishoid ja sotsiaalabi, moodustades umbes 13% töökohtadest. Teisel kohal on jaekaubandus, mis moodustas 12% töökohtadest.[12]
Lõuna-Austraalia majanduses on oluline osa tootmistööstusel, mis annab 11,7% osariigi SKTst. Tootmistööstus toodab peamiselt autosid, ravimeid, kaitsetehnoloogiat ja elektroonikat. Lõuna-Austraalia majandus sõltub ekspordist rohkem kui ükski teine Austraalia osariik.
Detsembris 2021 elas Lõuna-Austraalias 1 806 599 inimest. Enamik rahvastikust elab Adelaide'is, kus juunis 2017 oli 1 333 927 elanikku. Ülejäänud suuremad asulad on Mount Gambier, Victor Harbor-Goolwa, Whyalla, Murray Bridge, Port Lincoln, Port Pirie ja Port Augusta.
Osariigi rahvastikust oli 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 28,9% sündinud välismaal ning 2% olid aborigeenid. 5,8 % välismaalastest oli pärit Suurbritanniast, 1,6 % Indiast, 1,5 % Hiinast, 1,1 % Itaaliast ja 0,9 % Vietnamist.[13] Inglise keelt pidas oma emakeeleks 78,2 % elanikest ning enim kõneldud võõrkeeled olid itaalia, mandariini, kreeka, vietnami ja kantoni.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
