From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon (SAARC) on majandus- ja geopoliitiline organisatsioon, millesse kuulub kaheksa riiki, mis paiknevad peamiselt Lõuna-Aasias.[1] SAARC sekretariaat asub Katmandus Nepalis.[2]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2020) |
1980. aastal sündis idee luua Lõuna-Aasias poliitilise ja majandusliku koostöö organisatsioon. Esimene tippkohtumine toimus 8. detsembril 1985 Dhakas, kus loodi Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon ehk SAARC. Seitse asutajaliiget olid Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan ja Sri Lanka.[3],[4] Sellest ajast on organisatsioon laienenud, nõustudes võtma oma täieõiguslikuks liikmeks Afganistani.[5]
SAARC poliitika eesmärgiks on edendada ökonoomika heaolu, suurendada Lõuna-Aasia riikide enesekindlust ning kiirendada piirkonnas sotsiaal-kultuurilist arengut. SAARC on välja töötanud välissuhete poliitika, luues alalisi diplomaatilisi suhteid ELiga ja ÜROga. Ametlikud kohtumised ELi ja ÜRO liidritega toimuvad igas SAARC liikmesriigis üks kord aastas, samas välisministrid kohtuvad kaks korda aastas. 18. SAARC tippkohtumine on kavandatud Katmandus 2014. aasta novembris.[6]
SAARC loomist arutati vähemalt kolmel konverentsil: 1947. aasta aprillis toimunud Aasia suhete konverentsil New Delhis; 1950. aasta mais toimunud Baguio konverentsil Filipiinidel ning 1954. aasta aprillis toimunud Colombo Powersi konverentsil Sri Lankas.[7]
1970. aastate lõpus leppisid Bangladesh, Bhutan, Maldiivid, Nepal, Pakistan ja Sri Lanka kokku kaubandusbloki loomise. Bangladeshi president Ziaur Rahman saatis ametliku kirja Lõuna-Aasia riikide juhtidele, kus ta esitas oma nägemuse Lõuna-Aasia riikide vahelise koostöö organisatsiooni loomisest.[3]
1977. aastal toimus Indias ametlik kohtumine Bangladeshi presidendi Ziaur Rahmani ja India peaministri Morarjii Desai vahel, kus lepiti kokku, et Lõuna-Aasia riikide vahel tuleb koostööd suurendada. 1979. aastal kiirendas liidu loomist NSV Liidu tungimine Afganistani, mis halvendas Lõuna-Aasia julgeolekut. Colombos 1981. aasta aprillis kohtusid esimest korda SAARC asutajaliikmete välisministeeriumite ametnikud. Bangladeshi ettepaneku, luua Lõuna-Aasia koostöö liit, kiitsid kohe heaks Nepal, Sri Lanka, Bhutan ja Maldiivid, kuid India ning Pakistan olid esialgu skeptilised. India suhtus ideesse skeptiliselt, sest kartis oma julgeoleku pärast. Pakistani vastuolu oli põhjustatud arvamusest, et kavandatava liidu eesmärgiks on tugevdada India toodete domineerimist Lõuna-Aasia turgudel. Kuid pärast mitmeid diplomaatilisi konsultatsioone Lõuna-Aasia välisministrite vahel ÜRO peakorteris New Yorgis augustis-septembris 1980 leppisid kõik kokku, et tuleb luua koostöö liit.[8] Colombos 1981. aasta septembris määratlesid, seitsme riigi välisministrid, viis laia valdkonda piirkondliku koostöö edendamiseks.[9]
1983. aasta rahvusvahelisel konverentsil Indias New Delhis võtsid seitsme riigi välisministrid vastu deklaratsiooni Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni (SAARC) loomisest. Esialgses tegevusprogrammis oli viis koostöövaldkonda: põllumajandus, maaelu areng, telekommunikatsioon, meteoroloogia ja elanikkonna tervis.[10] Ametlikult asutati SAARC ametiühingu peasekretariaat Dhaka Katmandusse.[11]Esimene SAARC tippkohtumine toimus 7.-8. detsembril 1985 Dhakas, kus võõrustajaks oli Bangladeshi president Hussain Ershad.[4] Deklaratsiooni allkirjastasid Bhutani kuningas Jigme Singye, Pakistani president Zia-ul-Haq, India peaminister Rajiv Gandhi, Nepali kuningas Birendra Shah, Sri Lanka president JR Jayewardene, Maldiivide president Maumoon Gayoomile ning Bangladeshi president Hussain Ershad.[4]
1985. aastal asutas SAARC seitse riiki. 2005. aastal algasid liitumisläbirääkimised Afganistaniga ning samal aastal ühines ta ametlikult SAARCga.[13],[14] Afganistani liitumine SAARCga on põhjustanud palju arutelu igas liikmesriigis, sest ta kuulub Kesk-Aasia riikide hulka. SAARC liikmesriigid kehtestasid Afganistanile üldvalimiste korraldamise tingimuse. Erapooletud valimised toimusid 2005. aasta lõpus. Vaatamata algsele vastumeelsusele ja diskussioonile ühines Afganistan SAARCga 2007. aasta aprillis.[15]
16. jaanuaril 1987 loodi Katmandus SAARC sekretariaat, mille avas Nepali kuningas Birendra Bir Bikram Shah.[21]
Piirkondlike keskuste ülesandeks on edendada kohalikul tasandil koostööd. Keskuste juhatustes on iga SAARC liikmesriigi esindaja, kes on volitatud antud ametikohale SAARC peasekretäri ja välisministeeriumi poolt.[21]. SAARC Sekretariaat toetab järgmisi piirkondlikke keskusi:
SAARCl on kuus tippasutust[22]
SAARCl on umbes 17 tunnustatud asutust.[22].
Hindustani poolsaarel on olnud raske tagada kestvat rahu ja õitsengut.
[23] SAARC 12. ja 13. tippkohtumisel rõhuti liikmesriikide koostööle, et võidelda terrorismi vastu.[24]
Lõuna-Aasia Vabakaubandusala (SAFTA) nähakse peamiselt kui esimest sammu üleminekul Tolliliitu, Ühisturgu ja Majandusliitu. VI SAACi ministrite nõukogu istungil, mis toimus New Delhis 18.–19. detsembril 1995, võeti vastu otsus SAFTA loomiseks. X SAARC tippkohtumisel (Colombo, 29.–31. juulil 1998) otsustati moodustada ekspertide komitee (COE), kelle ülesandeks oli koostada vabakaubandusala loomiseks lepinguline raamistik. SAFTA leping allkirjastati XII SAARC tippkohtumisel (6. jaanuaril 2004 Pakistanis Islamabadis). Leping jõustus 1. jaanuaril 2006 ja kaubanduse liberaliseerimise programm algas 1. juulil 2006. Aastal 2012 suurenes oluliselt SAARC eksport (eksport suurenes 206,7 miljardilt dollarilt 353,6 miljardi dollarini). 2009. aastal suurenes ka import (import suurenes 330 miljardilt 602 miljardi dollarini). SAARC sisemised kaubanduse summad suurenesid vaid üle 1% SAARC SKP-st.[25]
SAARC auhinna eesmärgid: 1.Toetada üksikisikuid ja organisatsioone, mis asuvad Lõuna-Aasias 2. Naiste ja laste paremad kohtlemistingimused 3. Rahu, arengu tagamine 4. Hooldamise süsteemi hea seisukord. SAARC auhind sisaldab kuldmedalit ja rahalist preemiat suuruses 25 000 USA dollarit. SAARC institutsiooni auhind on antud ainult 2004. aastal Bangladeshi presidendile Ziaur Rahmanile.[26]
SAARC kirjandusauhind on iga-aastane auhind, mida antakse välja Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Kirjanike ja Kirjanduse Sihtasutuse (FOSWAL) poolt alates 2001. aastast.[27] Shamshur Rahman Faruqi, Mahasweta Devi, Jayanta Mahapatra, Mark Tully, Abhay K on selle auhinna saanud tuntumad nimed.[28]
SAARC Noorte Auhind antakse silmapaistvatele isikutele SAARC piirkonnas. Auhind tunnustab pühendunud ja andekaid noori, kes töötavad välja kogu maailma jaoks olulisi algatusi (leiutised, looduskaitse, katastroofiabi).
Laureaadid
Bangladesh Abul Ahsan | 16. jaanuar 1985 – 15. oktoober 1989 |
India Kant Kishore Bhargava | 17. oktoober 1989 – 31. detsember 1991 |
Maldiivid Ibrahim Hussein Zaki | 1. jaanuar 1992 – 31. detsember 1993 |
Nepal Yadav Kant Silwal | 1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1995 |
Pakistan Naeem U. Hasan | 1. jaanuar 1996 – 31. detsember 1998 |
Sri Lanka Nihal Rodrigo | 1. jaanuar 1999 – 10. jaanuar 2002 |
Bangladesh Q. A. M. A. Rahim | 11. jaanuar 2002 – 28. veebruar 2005 |
Bhutan Chenkyab Dorji | 1. märts 2005 – 29. veebruar 2008 |
India Sheel Kant Sharma | 1. märts 2008 – 28. veebruar 2011 |
Maldiivid Fathimath Dhiyana Saeed | 1. märts 2011 – 11. märts 2012 |
Maldiivid Ahmed Saleem | 12. märts 2012 – 28. veebruar 2014[30] |
Nepal Arjun Bahadur Thapa | 1. märts 2014 – ... |
Kohtumiskord | Toimumisaeg | Asukoht | Võõrustaja | Võõrustamise juht |
---|---|---|---|---|
1. | 7.–8. detsember 1985 | Bangladesh | Dhaka | Ataur Rahman Khan |
2. | 16.–17. november 1986 | India | Bengaluru | Jayanth M Gowda |
3. | 2.–4. november 1987 | Nepal | Kathmandu | Marich Man Singh Shrestha |
4. | 29.–31. detsember 1988 | Pakistan | Islamabad | Benazir Bhutto |
5. | 21.–23. november 1990 | Maldiivid | Malé | Maumoon Abdul Gayoom |
6. | 21. detsember 1991 | Sri Lanka | Colombo | Ranasinghe Premadasa |
7. | 10.–11. aprill 1993 | Bangladesh | Dhaka | Khaleda Zia |
8. | 2.–4. mai 1995 | India | New Delhi | P V Narasimha Rao |
9. | 12.–14. mai 1997 | Maldiivid | Malé | Maumoon Abdul Gayoom |
10. | 29.–31. juuli 1998 | Sri Lanka | Colombo | Chandrika Kumaratunga |
11. | 4.–6. jaanuar 2002 | Nepal | Katmandu | Sher Bahadur Deuba |
12. | 2.–6. jaanuar 2004 | Pakistan | Islamabad | Zafarullah Khan Jamali |
13. | 12.–13. november 2005 | Bangladesh | Dhaka | Khaleda Zia |
14. | 3.–4. aprill 2007 | India | New Delhi | Manmohan Singh |
15. | 1.–3. august 2008 | Sri Lanka | Colombo | Mahinda Rajapaksa |
16. | 28.–29. aprill 2010 | Bhutan | Thimphu | Jigme Thinley |
17. | 10.–11. november | Maldiivid | Addu | Mohammed Nasheed |
18. | 26.–27. november 2014 | Nepal | Katmandu | Sushil Koirala[31] |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.