Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat (inglise finite state automaton) kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest ehk siiretest ja toimingutest[1]. Lõplik automaat on kõige lihtsam olekuautomaat, mis defineeritakse kui viisik M = <K, Σ, δ, q, F>, kus K - lõplik olekute hulk, Σ - lõplik tähestik, q - algolek, F ⊆ K - lõppolekute hulk, δ : K x Σ -> K - üleminekufunktsioon.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) |
Automaat suudab teha teatud tüüpi tööd. Automaadil on "nõel", mis näitab arvule, mida kutsutakse ta olekuks. Osad olekud on "erilised", nagu algolek ja lõppolekud. Lõppolekud on vajalikud, et analüüsida automaadi töö tulemust. Automaat on oma töö lõpul erinevates olekutes, mis võimaldab teha järelduse sisendandmete kohta. [2]
Üleminekute tabel on automaadi mälus ja näeb välja selline:
| 1, A -> 5 |
| 1, C -> 1 |
| 2, B -> 1 |
| 2, C -> 4 |
| 3, C -> 1 |
| ... |
Seda tabelit loetakse nii, et "kui praegune olek on 2 ja järgmine sümbol on B, siis mine olekusse 1". Paar <hetke olek, järgmine sisendsümbol, mis on tähestikus> määrab üleminekureegli(funktsiooni). Automaat töötab lugedes järgmise sisendsümboli ja liikudes tabeli järgi uude olekusse.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
