Lõo kihid
litostratigraafiline üksus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõo kihid (inglise Lõo Beds) on siluri ajastu Kaugatuma lademe Kaugatuma kihistu ülemised kihid.[1] Neid hakkas esimesena eristama Enar Klaamann aastal 1970.
Kihid on nime saanud Lõu lahelt. Kihtide stratotüüp on Lõo pank. Lõo kihtide neostratotüüp on Ohesaare G1 puurauk, kus kihid esinevad 1.80..29.85 meetril.[2]
Lõo kihid koosnevad ligi 30 meetri paksusest domeriidi ja mergli lasundist, milles esineb õhukeste vahekihtidena ka lubjakivi. Kihid sisaldavad kohati aleuriitset materjali. Kihid koosnevad kahest tsüklist, millest alumisel on analoogselt Äigu kihtidele ülemises osas paksem krinoidlubjakivi lasund, ülemisel tsüklil see aga puudub.[3]