Lootos

Lootos (ka lootoslill; ladinakeelne nimetus Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast.

See artikkel räägib lootose perekonnast; lootoseks ehk lootoslilleks võidakse nimetada ka egiptuse lootost ja sinist vesiroosi; asendi kohta vaata artiklit Lootosasend.

Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India ja Vietnami^[viide?] rahvuslill.

Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi.

Mütoloogia ja sümboolika

Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka ja rooma kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel.

Vanakreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda.

Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). (Egiptus)

Sinine lootos

Lilleke, mis leiti Egiptuse püramiididest ja Tutanhamoni hauakambrist 1922. aastal, oli samuti lootos. Enam on see tuntud Niiluse liiliana. Tegelikult on see sinine vesiroos (Nymphaea caerulea), mitte lootos. Väidetakse, et sinine Niiluse lilleke sisaldab uimastit apomorfiini, millel on psühhoaktiivne toime.

Ikonograafias

Budistlik ikonograafia eristab kolme värvi lootost.

Valge lootoslill
Roosa lootoslill
Sinine lootoslill – sinist lootost kujutatakse thankadel tavaliselt kahekordse krooniga, krussis õielehtedega, meenutades enam Hiina peoone,

Mandzushril on see raamatu ehk teksti virna peal ja Tārā hoiab samasugust lootoslille peos.

Tiibeti budismis on thankadel esineva sinise lootoslille nimetuseks utpala või nilopala ja kujutatakse neid lootoseid küllalt vabas vormis, võib öelda, et tiibetlased on lootoslillest loonud puht stiliseeritud kujutise ajapikku, sest Tiibetis lootos ei kasva. Ainukene väljapääs olukorrast, kui lillest endast ei saanud mõõtu võtta, juhul kui oli vaja teda maalida oli seda lootoslille endale ette kujustada ehk kujutada ja tänu sajandite jooksul kunstnike kujutlusvõimele muutus ta thankadel, tihti suure pussaka lille sarnaseks. Troonitagunel ornamentaalkompositsioonil võib lootos välja näha nagu Brüsseli kapsas. Omaette klassi moodustavad thankadel lootostroonid.

Jumalused ja lootosed

Vanas Egiptuses seostati lootost jumalatega. Lootos-istmel ehk troonil istuvat Horust seostatakse Pühaliku Vaikusega, Horus oli Isise ja Osirise poeg, kutsuti Horusseks, kes juhib kahe silmaga, mis tähendab Vaikiv Tarkus ja Kaalutlev meel. Seetõttu olid Egiptuses levinud ja populaarsed Horuse silma kujulised amuletid. Horuse vasak silm sümboliseerib Kuud ja parem Päikest. Tema isa, kultusejumalus Osiris, kes on allilma valitseja, armastab lootostega poseerida. Lootosvanikuid seostatakse Egiptuses ka suremise ja matustega. Lootosõis pandi kaasa muumiale reiseks teise ilma ja sealt edasi uude ellu. Lootosevanikuid riputati templite kaunistuseks matuste ajal, samuti majadele. Lootosõie motiiv on kasutusel olnud dekoratiiv-elemendina Egiptuses, kus ta sümboliseerib surma ja taassünni printsiipi.

Lootost seostatakse veel Nefertemiga Heliopolise (Heliopolis – Päikeselinn) Päikese jumalusega, kes jookseb igal hommikul välja lootoslillest. Tema sündis ürgsest algaegade veest, samuti nagu lootoski.

Nefertemi valitseda on lõhnad ja sinine vesiroos. Lõhnade uimastav mõju meie meeltele on tema teene. Tal on sinistest lootostest kroon peas.

Välislingid

India lootos (Nelumbo nucifera)