From Wikipedia, the free encyclopedia
Lindirobot (ka linditeek, ingl tape library või tape robot) on arvutitehnikas mäluseade, mille peamine eesmärk on andmete varundamine ja arhiveerimine. Lindiroboti põhilised tööks vajalikud komponendid on lindiseade (ka magnetlintsalvesti), robotkäsi ja lindikassetid.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2018) |
Lindiroboti tööd üldiselt juhib varundusserver. Vastavalt vajadusele tõstab robotkäsi riiulist lindikasseti lindiseadmesse, mis võimaldab andmeid lindile kirjutada ja neid sealt lugeda [1].
Lindirobot kasutab magnetlinte, lint pannakse lindiseadmesse ainult siis, kui andmeid soovitakse lugeda või kirjutada, muul ajal on lindid elektriliselt lahti ühendatud. Lindirobotis kasutatakse järjestikpöördusmeetodit, erinevalt kõvaketastest, kus kasutatakse suvapöördusmeetodit. Kõvaketta korral saab igale andmeploki positsioonile minna mõne millisekundiga, kuid lindiseade peab füüsiliselt lindirulli läbi kerima, et jõuda soovitud andmeplokini. Lindiseadmel on väga kiire andmevoo edastusvõime, näiteks alates 2010. aastast on LTO (ingl Linear Tape-Open) tehnoloogiaga toetatud andmeedastuskiirus kuni 140 MB/s.[2]
Lindirobotid võivad salvestada tohutu hulgal andmeid, olenevalt seadmest ja kui palju seadmeid omavahel kokku pannakse, aga ligikaudne vahemik jääb saja terabaidi kuni kümnete eksabaitide vahele [3]. Linditeegi mahutavus on tuhandeid kordi suurem kui see on saavutatav võrgusalvestites.[2]
Alates lindi kasutusele võtmisest on lindi roll oluliselt kasvanud eriti infotehnoloogia infrastruktuuri suuremahulistes varunduslahendustes.[4]
Lindirobotiga seotud sündmusi:
Lindiroboti tööd saab põhiliselt võrrelda kettapõhise varundussüsteemiga.
Lindid on lihtsasti kaasaskantavad, mistõttu on lihtne tagada kriitiliste andmete kättesaadavus koopiana katastroofide korral.[8]
Andmete varundus lindil on üks odavamaid viise andmete kaitsmiseks. Lindi hind andmeühiku kohta on langev trend.[8]
Lint on tuntud ja töökindel tehnoloogia. Lintvarundus on eksisteerinud pikka aega, juba suurarvutite ja arvutitehnika ajast.[8]
Lindirobot loeb või kirjutab andmeid lindile vaid siis, kui seda on vaja, muul ajal ootavad lindid oma järjekorda riiulis. Lindirobotil on vähem pöörlevaid osi võrreldes ketta varundusega, seega vajab ta ka vähem jahutust.[9]
Lintvarundussüsteem on piiratud vaid kahe teguriga: lindiseadmete ja lintide arvuga [8]. Lindiroboteid on võimalik omavahel ühendada ja luua suur kompleksne süsteem.
Lindiseade on järjestikpöördusega. Vajaliku andmeploki lugemiseks tuleb enne läbi lugeda kõik eelnevad andmeplokid [1]. Mõned lindiseadmed kasutavad suvapöördust, mis lubab andmeplokke kiiremini üles leida [10].
Peaaegu kõik lintvarunduse seadmed nõuavad andmete taastamist kõvakettale, et andmefailid oleks samamoodi kasutatavad nagu enne varundamist. Mitte lintvarundusseadmete puhul saab enamasti otse varundatud andmete poole pöörduda, ilma et seda peaks läbi lindiseadme eraldi kettale maha lugema.[10]
Aja jooksul võivad lindiseadmed kuluda, mis põhjustavad andmetervikluse rikkumise. Lindi tõrgete arv kasvab iga kasutuskorraga, seega igal lindimudelil on piiratud arv lugemise ja kirjutamise kordi.[8]
Robotkäsi lindirobotis seade, mis vastavalt vajadusele viib lindiriiulist lindikasseti lindiseadmesse või siis vastupidi. Robotkäsi on lindirobotis üks atraktiivsemaid ja kallimaid elemente, tänu sellele on ka lindirobot just sellise nimetuse saanud.
Sõrmja mehhanismi abil saab lindikassetist haarata ja neid paigutada. Lisaks robotkäel on luger, mille abil saab lugeda kassette identifitseerida [4].
Robotkäsi võib töötada pinu järjekorra süsteemil ja võib hoida umbes kuni 10 kassetti pinus. Lindirobotis võib robotkäsi liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Robotikäe pöördumisi saab võrrelda kui edasi ja tagasi kerimise operatsioone.[11] Lindi viimiseks lindiriiulist lindiseadmesse kulub tavaliselt 5–10 sekundit [12].
Kui nõutakse linti, siis on lindiroboti toimingud järgmised:[13]
Üleval olev kirjeldus kehtib kui kasutatakse ainult ühte robotkätt. Juhul kui lindirobotis on kaks robotkätt ülesseatud ehk saab rohkem linte vastu võtta, siis lindi vahetusprotsess on järgmine:[13]
Seega viimase korral on vaja vähem samme läbida, juhul kui mõlemad robotkäed on kättesaadavad.[13]
Lindirobotis iga lindikassett on mingil moel märgistatud. Lindikassett peab olema tuvastatav, sest see tagab lindiroboti süsteemil korrektse halduse lindikassettidega. Lindirobotid kasutavad lindikassettide tuvastamiseks põhiliselt vöötkoodi ja raadiosagedustuvastuse (RFID) tehnoloogiat. Igasugune tõrge lindikasseti tuvastamisel võib põhjustada andmetele mitte juurdepääsu saamist. Andmete varundamise või taastamise üheks võimalikuks probleemiks on tõrked vöötkoodi lugemisel.[14]
Lindikassetil on peal vöötkood, mida lindirobotis olev robotkäsi loeb vöötkoodilugeriga. Lindimeedia kasutab Code 39 vöötkoodi tehnoloogiat, mis on laialdaselt kasutatav standard [14]. Vöötkoodi tehnoloogia on tõhus, sest kasseti saab tuvastada ainult sellel oleva vöötkoodi abil, ilma et linti peaks eraldi lindiseadmesse sisestama [15]. Robotkäel asuv vöötkoodiluger ei pea vöötkoodiga otseses kontaktis olema, piisab teatud kaugusel skaneerimisest. Saadud informatsiooni hoitakse juba tarkvararakenduses [16].
Näiteks LTO-6 lindikassetti vöötkood koosneb kaheksast tähe- või numbrimärgist [16].
2010. aastal lisas Hewlett-Packard RFID siltide tehnoloogia ka LTO-3, 4, 5 ja 6 lindikassettidele. Need sildid sisaldavad korraga RFID- ja vöötkooditehnoloogiat, et kiirendada ja lihtsustada lindikassettide tuvastamise tehnoloogiat, seda eriti suurtes andmekeskustes. RFID-skanneriga on võimalik sekunditega tuvastada kassetil olevaid märgistusi, isegi kui nad on veel avamata pappkarbis.[14]
Väiksemad lindirobotid on lindiautomaadid. Lindiautomaat (ingl tape autoloader) sisaldab tavaliselt ühte lindiseadet, mis siini peal liikudes pääseb juurde lindikassettidele. Suurim erinevus lindiautomaadi ja lindiroboti vahel on see, et lindiautomaadi tööd juhib inimene, mitte enam varundustarkvara [17]. Lindiautomaat võimaldab kasutajal pigem väiksema mahulisemat andmete varundamist, näiteks isiklikest failidest. Lindirobot on pigem mõeldud suuremate süsteemide ja serverite varundamiseks ja arhiveerimiseks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.