![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/42/Ladybug.jpg/640px-Ladybug.jpg&w=640&q=50)
Lepatriinulased
putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond / From Wikipedia, the free encyclopedia
Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond.
![]() |
See artikkel räägib putukatest; Lepatriinu on ka Triinu Paometsa esinejanimi |
Lepatriinulased | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Ülemsugukond |
Cucujoidea |
Sugukond |
Lepatriinulased Coccinellidae Latreille, 1807 |
Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi.[1][2]
Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu.[2]
Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest[3]. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne[3]. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni[4]. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka[3].
Suurbritannias kasvatatakse lepatriinusid aedade kaitsmiseks lehetäide eest. Lepatriinusid on levitatud üle kogu maailma, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Näiteks Austraalias elutsev lepatriinu Rhodalia cardinalis viidi USA-sse košenillitäi hävitamiseks. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks tsitruseliste kasvandustes oli tõhusam kui mürgitamine.
Lepatriinude arvukus kasvab soodsates oludes kiiresti. Nende aplus teeb nad inimeste ustavaiks liitlasteks võitluses paljude kahjurputukatega.[3]
Siiski ei ole kõik lepatriinud kasulikud. Taimetoidulised lepatriinud võivad tekitada majanduslikult olulist kahju. Kõrvitsatriinu elab Kesk-Aasias melonitel, kurkidel ja kõrvitsatel. Kõrvitsaliste õitsemise ajal võivad valmikud ära süüa nende sigimiku, aga hiljem närivad nad auke viljadesse ja lehtedesse. Samasugust kahju tekitab kõrvitsatriinu vastne. Temaga samasse perekonda kuuluv kartulitriinu on ohtlik kartulikahjur Kaug-Idas. Siiski on kahjulikke lepatriinusid üsna vähe.[3]
Lepatriinud vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit[4] ning sellepärast köidavad neid taimed, mis seda rikkalikult toodavad või juba varakevadel tootma hakkavad: iga liiki sinepitaimed, tatar, koriander, ristik ja kaunviljad, näiteks hiirehernes. Loomulikult kohtab neid taimedel, kus hulgaliselt lehetäisid elab: apteegitill, till, koriander, köömen, kikkaputk, soolikarohi, raudrohi ja kõik porgandiliigid. Veel kohtab neid sageli ilmalilledel, võililledel ja kurerehadel.
Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid.[4]