Leo Tepaks
Eesti insener / From Wikipedia, the free encyclopedia
Leo Tepaks (ka Pavlov-Tepaks; 26. mai 1913 Novouzenski maakond, Samara kubermang – 23. detsember 1984 Tallinn) oli eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane.
Ta lõpetas 1930. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi[1] ja 1933. aastal Grenoble'i Ülikooli Polütehnilise Instituudi hüdrotehnikainsenerina. Ta õppis aastatel 1933–1934 Tartu Ülikoolis matemaatikat. Akadeemiliselt oli ta EÜS Põhjala liige.
Tehnikakandidaat 1950. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis väitekirjaga "Energiakaod voolamisel prismaatilistes sängides". Tehnikadoktor 1977. aastal V. Kuibõševi nimelises Moskva Inseneri-Ehitusinstituudis väitekirjaga "Равномерное турбулентное движение в трубах и каналах".
Oli 1934–1936 Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna assistent, 1936–1937 TTÜ vee-ehituse ja aluspõhjamehaanika labori vanemassistent, 1937–1941 Teedeministeeriumi Raudteevalitsuse insener, 1941–1944 Tallinna Õhtutehnikumi õpetaja.
Oli 25. detsembrist 1944 kuni 13. augustini 1945 poliitilistel põhjustel vangistatud Nõukogude okupatsioonivõimu poolt.
Aastatel 1944–1946 oli ta Tallinna Polütehnilises Instituudi ehitiste kateedri assistent, 1946–1950 teede ja vesiehitiste kateedri assistent ja vanemõpetaja, aastatel 1950–1956 hüdrotehnika ja geodeesia kateedri ning aastatel 1956–1968 sanitaartehnika ja hüdraulika juhataja ja dotsent, ühtlasi 1962–1964 sanitaartehnika probleemlabori teaduslik juhendaja, 1968–1984 Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi vanemteadur.