Laviin

Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.

See artikkel räägib loodusnähtusest; 1923. aastal valminud filmi kohta vaata artiklit Laviin (film)

Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest, näiteks valdavast tuule suunast) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad).

Sageli väidetakse, et laviine saab vallandada karjumisega. Tegelikult ei saa neid vallandada inimhäälega, sest selle helilainete rõhk on liiga väike. Küll on see võimalik aga näiteks plahvatuste valju heliga, kui plahvatused toimuvad pinnale piisavalt lähedal.^[1]