Lauanuga
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lauanuga on üks vanemaid söögiriistu. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti koos kahvliga. Nuga tarvitatakse enamasti toidu tükeldamisel ja kahvlile lükkamisel; täpsem kasutus sõltub konkreetse piirkonna lauakommetest.
Algselt tarvitati söögilauas tavalisi teravaid nuge, et tükeldada tahket toitu, mis pandi suhu käega. Kahvlid levisid Euroopas alles keskajal. Nüüdisajal on lauanoad ohutuse huvides enamasti nürid või kergelt sakilise servaga.
Lauanoa kõrval pruugitakse söömisel ka mitmesuguseid spetsiifilisemaid nuge nagu võinuga ja juustunuga.
Ümara otsaga lauanugade levikule pani aluse Prantsuse kardinal Richelieu, kes käskis 13. mail 1637 oma lauanugade otsad ümaraks viilida. Tema eesmärgiks oli vabaneda külaliste kombest hambavahede puhastamisel nugasid kasutada. See muudatus hakkas õukonnas kiirelt levima ja peagi andis ka Louis XIV välja korralduse pärssimaks terava otsaga lauanugade kasutamist.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
