Loendis on Läänemerest leitud selgrootute liigid HELCOM-i 2020. aasta aruande (HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies) alusel (makroskoopilised ehk palja silmaga nähtavad organismid)[1].
Käsnasid on Läänemeres 27 liiki, suurem osa neist elab ainult Läänemere lõunaosas ja Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonnas.[1] Üksikud mageveekäsnad võivad meres esineda kohati, madala soolsusega rannikupiirkondades, järvekäsn ainult suurte jõgede estuaarides Läänemere lõunaosas.
Õisloomi on Läänemeres 32 liiki[1], esinevad Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonnas ja osa Läänemere lõunaosas[2]. HELCOM-i nimistus sisalduvatele on lisatud üks, 2013. aastal Kieli lahes avastatud võõrliik Diadumene lineata[3].
Läänemeres leidub HELCOM-i nimistu järgi 28 liiki lameusse[1]. 2012. aasta seisuga oli Eesti merevetes leitud 8 liiki lameusse, kõik ripsusside klassist[13].
HELCOM-i aruandes on nimetatud üks vabalt elav ümarussiliik Hydromermis contorta, kes asustab Kura säärlõugast ja riimveelist Szczecini lahte.[1] Eesti vetest leiti 1989. aastal Aasiast pärit võõrliik, angerja ujupõies parasiteeriv nematood Anguillicola crassus[4], mida peetakse üheks ohuks euroopa angerja populatsioonide jätkusuutlikkusele (puudub HELCOM-i nimistust, kuna siseparasiidid on sealt välja jäetud).
Lülijalgseid on Läänemeres loendatud 791 liiki.[1]
Meiobentose hulka kuuluvad vesikirbulised (Cladocera) puuduvad HELCOM-i nimistus. Eesti merealade vetes oli 2012. aasta seisuga esindatud 19 liiki[13], kellest tuntumad on rannikulähedastes vetes elav meri-nokik (alamliik Bosmina coregoni maritima), rohkem avamere pindmistes kihtides elutsev nordmanni rübik (Evadne nordmanni), merelahtedes väga arvukas liik tavaline paunik (Podon polyphemoides), meri-paunik (Podon leuckarti) jt[15]. Eraldi on kirjanduses käsitletud võõrliike:
vesikirbuline Evadne anonyx, 1999. aastal Eesti vetest leitud võõrliik[4]
Meiobentilisi aerjalalisi HELCOM-i nimistus pole. 2008. aastast pärineb HELCOM-i nimistu Läänemere loomhõljumi kohta, milles on kokku loetud 63 aerjalaliste liiki[18]. 2012. aasta seisuga on 26 liiki loetud kokku Eesti merevetes[13]. Kõige tavalisemad ja arvukamad Eesti merevetes on mereliigid ebahormik (Pseudocalanus elongatus), putak (Centropages hamatus), koodik (Temora longicornis) ja oga-tömbik (Acartia longiremis) ning riimveeliigid mere-järvehormik (Limnocalanus grimaldi), tavaline ahaskoodik (Eurytemora hirundoides) ja tavaline tömbik (Acartia bifilosa)[19]. Muid Läänemere liike:
Acartia tonsa – tulnuk-tömbik, umbes 1920. aastatel ilmunud võõrliik[4]
Alla 2 mm pikkusega karpvähilisi, kes võivad elutseda nii avavees hõljumis kui ka veekogu põhjas ja taimestikul, HELCOM-i aruanne ei hõlma.[1] Eesti merealade vetes oli 2012. aasta seisuga öeldud olevat 38 liiki karpvähilisi[13], kuid oletatakse, et tegelikult võib liike olla rohkem kui neid on registreeritud.[23]
Läänemeres on leitud HELCOM-i andmetel 38 liiki põnguskilbilisi[1], 2012. aasta seisuga on mainitud ühe liigi esinemine Eesti merevetes[13], samas on ka väidetud, et Eesti vetes ei ela ükski liik[26]. Enamus Läänemeres elavaid põnguskilbilisi elab Taani väinades ja nendega piirnevatel merealadel, veidi põhjapoolsema levikuga on D. rathkei[1].
HELCOM-i aruande järgi leidub Läänemeres seitset liiki sõrgkakandilisi, kes valdavalt elavad Taani väinade piirkonnas.[1] Eesti vetes esineb neist kaks hiljuti avastatud võõrliiki, neist ühte HELCOM-i nimestikus pole.
HELCOM-i aruande järgi on Läänemeres 78 liiki kümnejalalisi[1], Eesti merevetes oli 2012. aasta seisuga kolm liiki[13][33], neile on hiljem lisandunud kaks[34]. Allpool loetletud osa Läänemere kümnejalaliste liikidest[35].
HELCOM-i nimistu järgi on Läänemerest leitud 373 liiki putukaid kuuest seltsist[1]; 2012. aastal oli Eesti merevetes loendatud 61 liiki neljast seltsist (pluss kaks liiki hooghännalisi, keda tänapäeval enam putukate hulka ei liigitata)[13].
Läänemeres on leitud 42 liiki mardikalisi peamiselt ujurlaste, vesimardiklaste, kukriklaste, vesilaste, aga ka kärsaklaste, poilaste jt sugukondadest[1]. Allpool loetletud osa liikidest.
Läänemerest on leitud kahetiivalisi 179 liiki peamiselt surusääsklaste, üksikuid liike ka habesääsklaste, klaasiksääsklaste, karksääsklaste, sookärblaste ja parmlaste sugukondadest[1]. Kõigi nende liikide elutsüklis on üksnes vastsejärk seotud veega. Allpool loetletud osa liikidest.
Läänemeres on HELCOM-i nimistu järgi leitud 135 liiki sammalloomi[1], MZG andmebaasi järgi 24[39]. 2012. aasta seisuga on Eesti merevetes leitud 2 liiki[13]. Allpool on loetletud osa liikidest[40].
Läänemeres on 77 liiki väheharjasusse klaasliimuklaste (Naididae) sugukonnast, 14 liiki valgeliimuklaste (Enchytraeidae) ja neli liiki rabeliimuklaste (Lumbriculidae) sugukonnast[1]. Allpool on loetletud osa liike.
HELCOM-i nimistu järgi on Läänemeres leitud kärssusse 20 liiki[1], 2012. aasta seisuga arvati neist Eesti merevetes elavat 3 liiki[13]. Kirjanduses on teated Sacconemertes arenosa ja Prostoma obscurum leidumise kohta Läänemeres[44][45].
HELCOM andmetel elab Läänemeres kaks liiki keraskärssusse[1], Eesti merevetes elab üks liik[13].
Halicryptus spinulosus – harilik silinder-kärslane
Priapulus caudatus – lõpussaba-keraskärslane
Et meiobentilisi, kõige enam millimeetrise kehapikkusega siilusse ei loeta makroskoopiliste selgrootute hulka, puuduvad need HELCOM-i nimistus. Siilussid on üksnes merelise eluviisiga ja Läänemeres elavad madalale soolsusele tolerantsed liigid.
Läänemeres elab 2 liiki lasnjalgseid, neid leidub üksnes Kattegatis ja Öresundis[1].
Antalis dentalis
Antalis entalis
Soomuslimused (Polyplacophora)
Läänemere üheksa liiki soomuslimuseid elavad Taani väinade piirkonnas[1].
Callochiton septemvalvis
Hanleya hanleyi
Lepidochitona cinerea
Leptochiton alveolus
Leptochiton asellus
Leptochiton sarsi
Stenosemus albus
Tonicella marmorea
Boreochiton ruber
Läänemeres leidub HELCOM-i nimistu andmetel 56 liiki okasnahkseid põhiliselt meripurade, meritähtede ja madutähtede klassidest[1]. Et nad ei talu madalat soolsust, jääb suurema osa liikide leviala Läänemerd Põhjamerega ühendavate väinade piirkonda ja nende lähivetesse. Eesti vetes on kohatud tavalist meritähte ja valkjaspunast madutähte. Juhuleiuna oli 2022. aasta suvel liigini määramata merisiilik Pirita rannas[61]. Allpool on loetletud osa liike[62].
TTÜ Meresüsteemide instituut ja TÜ Eesti mereinstituut. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Võõrliigid (D2). Tallinn, 2022