From Wikipedia, the free encyclopedia
Kuumalaine on elus- ja eluta looduse suhtes harjumuspärasest pikema ajavahemiku jooksul toimiv harjumuspärasest välisõhu temperatuurist märkimisväärselt kõrgem temperatuur, mille mõjud eluslooduse kestmajäämisele võivad olla letaalsed. Kuumalainete tagajärjel on maailmas hukkunud väga palju elusolendeid.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2022) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Aprill 2020) |
See artikkel räägib loodusnähtusest, teiste tähenduste kohta vaata Kuumalaine (täpsustus). |
Kuumalained võivad tekitada põuda, soodustada metsatulekahjusid ja elektrikatkestusi.
Globaalne soojenemine toob kaasa kuumalainete intensiivsuse ja sageduse kasvu.
Euroopa 2003. aasta kuumalaine puhul hinnati hukkunute arvuks umbes 72 000 inimest ja 2010. aasta Venemaa kuumalaine (mis kutsus esile ulatuslikud maastikupõlengud) puhul hinnati hukkunute arvuks üle 55 000 inimese.[1]
Mais India lõunaosariike tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:
|
Juunis Pakistani lõunaosa tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:
|
2019. aasta suvel tõusis õhutemperatuur Indias ja Pakistanis kuni poolesaja kraadini Celsiuse järgi.
Moskva õhutemperatuur (34,8 °C) ületas 2021. aasta 23. juunil 1901. aastal registreeritud rekordtemperatuuri, milleks oli 34,7 °C.[2]
2021. aasta juuni lõpul mõõdeti Lyttonis Briti Columbias Kanadas rekordiline õhutemperatuur 46,6 °C.[3][4]
Eesti oludes on kuumalaine kriteeriumid järgmised:
Erakordselt ohtliku kuumalainega kaasnevad keskkonnakahjustused on inimeste hukkumine ja sideliinide katkemine.[5]
Senine Eesti kuumarekord on 35,6 kraadi, mitteametlikes kohtades on mõõdetud ka kuni 38 kraadi.[6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.