From Wikipedia, the free encyclopedia
Kuum Jupiter on ruumalalt Jupiteriga sarnaste, ent sellest mitme tunnuse poolest erinevate eksoplaneetide tüüp.
Kuumadel Jupiteridel on väga kõrge pinnatemperatuur, kuna nad tiirlevad oma ematähele väga lähedal[1] (0,015–0,5 astronoomilise ühiku ehk 2,2×106–74,8×106 km kaugusel),[2] samas kui Jupiter tiirleb Päikese ümber kaugemal (5,2 astronoomiline ühiku ehk 780×106 km kaugusel), mistõttu on Jupiteri pinnatemperatuur võrdlemisi madal.
Üks tuntumaid kuumi Jupitere on 51 Pegasi b, hüüdnimega Bellerophon. 1995. aastal avastatud 51 Pegasi b oli esimene planeet, mis leiti tiirlevat Päikese-sarnase tähe ümber. 51 Pegasi b tiirlemisperiood on ligikaudu neli päeva.
Kõikidel kuumadel Jupiteridel on järgmised ühised tunnused:
Võrreldes teiste teadaolevate planeeditüüpidega põhjustab kuum Jupiter ematähe liikumises suhteliselt suuri ja kiireid võnkeid. Radiaalkiiruse meetodiga on seetõttu kõikidest eksoplaneetidest kõige lihtsam tuvastada just kuuma Jupiteri.
Arvatakse, et kuum Jupiter moodustub ematähest kaugemal, kus on võimalik lenduvate elementide, nagu näiteks vee, ammoniaagi, süsihappegaasi ja vingugaasi, kondenseerumine tahketeks jääkristallideks. Seejärel liigub kuum Jupiter ematähele lähemale ja saavutab lõpuks stabiilse orbiidi.[4]
Pärast atmosfääri ja välimiste kihtide kaotamist võib kuuma Jupiteri tuumast saada chthonia planeet. Kui suure osa välimistest kihtidest planeet kaotab, sõltub planeedi suurusest, koostisest ja kui lähedal see ematähele asub. Tüüpilises süsteemis 0,02 aü kaugusel ematähest tiirlev hiidplaneet kaotab oma eluea jooksul 5–7% massist, ematähe ümber 0,015 aü kaugusel või veel lähemal tiirlevast planeedist võib jääda alles aga ainult tuum.[5]
Simulatsioonid on näidanud, et Jupiteri-suuruse planeedi liikumine läbi protoplaneetide ketta (piirkond 0,1–5 aü kaugusel ematähest) ei ole nii hävitava mõjuga, kui võiks arvata. Simulatsiooni järgi oli võimalik, et pärast kuuma Jupiteri möödumist ja stabiilse orbiidi saavutamist ematähest 0,1 aü kaugusel, moodustuvad elu võimaldavas piirkonnas planeedid, mis on Maast kuni kaks korda suurema massiga. Tähesüsteemi sise- ja välisosa materjali segunemise tõttu oli pärast kuuma Jupiteri möödumist moodustunud Maa-tüüpi planeedid eriti veerikkad.
On avastatud, et mitu kuuma Jupiteri tiirleb ematähe pöörlemisega vastassuunas, mis tõstatab küsimuse planetaarsüsteemi tekke kohta.[6] Arvatakse, et põhjuseks pole mitte häiringud planeedi orbiidis, vaid et süsteemi algusajal keeras planeet ematähe magnetvälja ja protoplaneetide ketta vastasmõju tõttu ümber.[7] Uute ja vanade andmete koosvaatlusel leiti, et rohkem kui poolte uuritud kuumade Jupiteride orbiidid ei ole ematähe pöörlemisteljega joondatud ja kuus uuritud eksoplaneeti tiirlesid ematähe pöörlemisega vastassuunas.
Ülilühikese tiirlemisperioodiga kuuma Jupiteri tiirlemisperiood on lühem kui üks päev ja see tiirleb tähe ümber, mille mass on vähem kui 1,25 Päikese massi.[8] Linnutee kettast on leitud viis ülilühikese tiirlemisperioodiga kuuma Jupiteri, mis avastati Hubble'i kosmoseteleskoobiga.[8]
Hiidplaneeti, millel on väga suur raadius, aga väike tihedus, nimetatakse mõnikord kuumaks Saturniks (sarnase tiheduse tõttu). Kuum Saturn tiirleb ematähele lähedal ning tähe tugev kiirgus ja planeedi sisemine soojus aitavad kaasa atmosfääri paisumisele. Transiidimeetodiga on avastatud kuus suure raadiuse ja väikese tihedusega planeeti (avastamisjärjekorras): HAT-P-1b,[10][11] COROT-1b, TrES-4, WASP-12b, WASP-17b ja Kepler-7b. Mõni radiaalkiiruse meetodil avastatud kuum Jupiter võib hoopis olla kuum Saturn. Suurema osa kuumade Saturnide mass on väiksem kui Jupiteri kahekordne mass, kuna nende gravitatsioon ei ole piisavalt tugev, et planeedid Jupiteri-suurusena püsiks. Isegi kui arvestada ematähe soojust, on mitme kuuma Jupiteri raadius oodatust suurem. See võib olla põhjustatud päikesetuulest ja planeedi magnetosfäärist, mis põhjustab planeeti läbivat elektrivoolu, mille tulemusena planeet soojeneb ja paisub. Mida magnetiliselt aktiivsem planeet on, seda tugevam on vastasmõju, elektrivool ja eelnevast lähtudes ka planeedi soojenemine ja paisumine. Tähe aktiivsuse ja planeedi paisumise vastastikuse seose teooriat kinnitavad ka vaatlusandmed.[12]
Teoreetilised uurimused oletavad, et kuumal Jupiteril pole tõenäoliselt suuri looduslikke kaaslasi. Seda väikese Hilli sfääri kui ka ematähe gravitatsioonilise külgetõmbe tõttu, mis muudaks kaaslase orbiidi ebastabiilseks. Mida suurem on kaaslane, seda rohkem mõjutab ematähe gravitatsiooniline külgetõmme selle orbiiti. See tähendab, et suurem osa kuuma Jupiteri kaaslasi oleks väikesed asteroidisuurused taevakehad.[13]
Kuigi sellist planeeti pole veel avastatud, on välja pakutud, et kuum Jupiter võib olla ka hiidplaneet, mis tiirleb punase hiiu ümber umbes samal kaugusel nagu Päikesesüsteemi Jupiter tiirleb Päikese ümber, kuna sel juhul oleks ematähelt lähtuv soojushulk väga suur. On väga tõenäoline, et kui Päikesest saab punane hiid, saab Jupiterist kuum Jupiter.[14]
Punase hiiu ümber tiirlev kuum Jupiter erineks peajada tähe ümber tiirlevast kuumast Jupiterist mitme omaduse poolest. Kui kuum Jupiter pöörleb piisavalt kiiresti, kuid ematähega mittesünkroonselt, võib planeet ematähelt lähtuvate laetud osakeste arvelt enda massi kasvatada.Transiidimeetodiga oleks sellise kuuma Jupiteri avastamine keeruline. Seda seetõttu, et võrreldes ematähega on planeet väga väike ja tähest üleminek võtaks kaua aega (mitu kuud võid isegi aastat).[14]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.