From Wikipedia, the free encyclopedia
Kustos ehk custos (ladina keeles 'valvur'; mitmuses custodes) muusikaterminina on noodijoonestiku rea lõpul asuv abimärk, mis näitab järgmise rea esimese noodi asukohta. Esineb vanamuusika originaalkäsikirjades - kvadraatnotatsioonis, eriti reeglipäraselt valges mensuraalnotatsioonis ja kohati ka mustas mensuraalnotatsioonis. Kustose eesmärk oli hõlbustada noodilugemist näidates kätte hääle liikumise suuna rea vahetusel, seda märki ei loetud ega lauldud välja.[1]. Tänapäeval ei kasutata[2].
Kustoseid kasutati muusikas laialt alates 14.–15. sajandist kuni 16. sajandi lõpuni, kohati ka edasi barokis ja klassitsismis, näiteks esinevad need Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bachi omakäelistes nootides.
Erinevates notatsioonides kasutati erineva kujuga märke:
18. sajandi prantsuse muusikas on seda nimetatud guidon, itaalia muusikas mostra[4].
Tänapäeval esinevad kustosed vaid gregoriuse laulu nootides liturgilistes raamatutes, mida antakse välja alates 20. sajandi algusest[1].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.