Ku Klux Klan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ku Klux Klan (KKK) on pärast kodusõda 1865. aastal Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides asutatud kuritegelik poliitiline liikumine, mis koondab ennast klannideks kutsuvaid rassistlikke salaseltse ja organisatsioone. Selle asutajateks olid Konföderatsiooni kodusõja veteranid John C. Lester, John B. Kennedy, James R. Crowe, Frank O. McCord, Richard R. Reed ja J. Calvin Jones.[3]
Artiklis puuduvad viited. |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2021) |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2021) |
Embleem ja lipp | |
Lühend | KKK |
---|---|
Asutatud |
|
Õiguslik staatus | salaselts |
Eesmärk | valge rassi ülimuslikkuse kehtestamine, kristlik terror |
Asukoht | Ameerika Ühendriigid |
Liikmed |
Ku Klux Klani nimi tuletati kreeka keeles ratast tähendavast sõnast κύκλος (kyklos). Väidetavalt pakkus Reed nimeks Kyklos ja Kennedy lisas sellele sõna clan, mis tähendab šoti keeles suguvõsa. Teisal väidetakse, et John B. Kennedy pakkus välja mõlemad sõnad, aga James R. Crowe muutis sõna kyklos vormi kujule kuklux.[4]
Algul keskenduti võitlusele põhjaosariikidest tulnud õnneotsijate ja uusasukatega (carpetbaggers) ning Vabariikliku Parteiga (ingl The Republican Party) liitunute ja Uniooni poolele ära karanud lõunaosariikide valgete (scalawags) ülejooksikutega. Viimaseid pidasid KKK ja muud Konföderatsiooni pooldajad riigireeturiteks ning poliitiliselt ja moraalselt nõrkadeks, kes valisid poole olenevalt oludest.
Klannide aatemaailma põhiteemads on valge rassi ülimuslikkus, antisemitism, antikatoliiklus (eriti 1920. aastatel), Uniooni vastalisus, homoviha, antikommunism ja (mitte-valge) immigratsiooni vastalisus ning sellest lähtuvalt "sünnipärase valge ameerikluse" rõhutamine. Liikmete endi väitel on põhisuundadeks vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheedidega.
Läbi ajaloo on KKK kurikuulus eelkõige mustanahaliste kodanikuõiguste mahasurumise tõttu.
Organisatsiooni tegutsemisviiside hulka kuuluvad terror, vägivald, jõuguvõimu demonstratsioonid, lintšimine, mis on suunatud eriti USA mustanahaliste ja muude KKK põlu all olevate rühmade (näiteks katoliiklaste ja juutide) vastu.
Kui Ameerika Ühendriikides oli mitte-valgete diskrimineerimine mitteametlikult aktsepteeritud valitsuse tasemel vähemalt 1950. aastateni, siis KKK jätkas lintšimisi peaaegu karistamatult kuni 1960. aastateni. Alles tugevate kodanikuõiguste organisatsioonide tekkimisel oli föderaalvalitsus sunnitud KKK tegevusse avalikult sekkuma.
Läbi ajaloo on Ku Klux Klan moodustatud kolm korda. Esimene kord toimus see 1865. aastal ja selle tegevus soikus 1870. aastatel. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud mustanahalisi, juute, katoliiklasi, immigrante ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks lintšimine ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige suurem oli rühmituse liikmete arv 1892. aastal.
Teist korda hakkas Ku Klux Klan taas tegutsema 1915. aastal ja see kujunes massiorganisatsiooniks: KKK kuldajal 1920. aastatel ulatus liikmete arv kuue miljonini (1924), osa allikate järgi kuulus sinna iga seitsmes ameeriklane[5]. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti kuritegudes süüdi ja see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv vähenenud 30 000-le ja 1944. aastal lõpetati pankroti tõttu tegevus.
Kolmandat korda asutati Ku Klux Klan 1950. aastatel ja see tegutseb tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000–8000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest.
Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid teravatipulisi mütse, millel on silmakohad välja lõigatud. Öistel kogunemistel tehakse salariitusi, mille käigus näiteks põletatakse riste.