Kosmiline tolm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kosmiline tolm on kosmoses olev tolm, kus enamik osakestest on suuruses mõnest molekulist kuni 0,1 μm. Samuti sisaldab see tähtedelt eemaldunud suuremaid osakesi, mis maailmaruumis on tahkestunud. Päikesesüsteemi ümber olevas tähtedevahelises ruumis on kosmosetolmu tihedus 10−6 tolmutera/m3, seejuures iga tolmutera mass on umbes 10−7 m.[1]
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kosmilist tolmu võib liigitada tähtede, galaktikate ja planeetide vaheliseks (Kuiperi vöö), ümber planeetide tiirlevaks (nt Saturni ring). Päikesesüsteemis olev tolm põhjustab sodiaagi valgust (ingl zodiacal light). Tolmu allikateks on komeeditolm, asteroidide tolm, tolm Kuiperi vöölt ja tähtedevaheline tolm, mis läbib Päikesesüsteemi. Ühe hinnangu järgi jõuab Maale kuni 40 000 tonni kosmilist tolmu aastas.[2]
2011. aasta oktoobris avastasid teadlased, et kosmiline tolm sisaldab keerulist orgaanilist ainet, milleks on amorfne orgaaniline tahkis segatud aromaatse-alifiilse struktuuriga, mis võib olla tähtede poolt naturaalselt ja kiiresti tekitatud[3].
2014. aasta augustis leiti tähtedevahelist tolmu proovist, mis on pärit 2006. aastal tagasi jõudnud kosmoseaparaadist Stardust.