1638. aastal kanti Andreas Koskull tituleerimata aadlisuguvõsana nr 248[2] Rootsi rüütelkonda. 18. sajandil said kaks Koskullide haru Rootsiriigiltvabahärratiitli ning introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 160[3] ja nr 184 all[4]. 1803 sai Joseph Wilhelm von Koskull Saksa-Rooma riigilt krahvitiitli.
Jakob von Koskull (surn. enne 1619), hertsog Karli õukonna jäägermeister, 1598–1605 Gripsholmi, Rätsnäsi ja Tynnelsö lossipealik, Skaraborgi lääni asehaldur, Nyköpingi lossi asehaldur (1611)
vabahärra Anders Koskull (1677–1746), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant), Kronobergi kuberner, 1720. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 160 all[8]
vabahärra Otto Johan Koskull (1680–1728), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Stensholmi vabahärra, introdutseeritiRootsi rüütelkonda nr 184 all[9],
Gerhard Johann von Koskull (circa 1690 – 1735), Kolberģi mõisnik
Carl Reinhold von Koskull (1731–1804)[10], Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), riiginõunik, Mõniste, Kumna mõisnik
Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929 seite 364
Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929. seite 360-374
Stavenhagen, Oskar, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1939, seite 328-348