Kontekst
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side')[1] on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt etteantud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte lubab täpsustada eraldi lisanduvate sõnade või lausete tähendust. Teisisõnu, tegu on kõnesisese olukorraga, milles asuvad kindla tähendusega sõnad või väljendid.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) |
Eristatakse verbaalset konteksti (ingl verbal context) ja sotsiaalset konteksti (ingl k social context). Tarbetekstides võib sõna tähendus selguda kontekstist, terminite puhul eeldatakse, et need on kontekstist sõltumatud.