Kjahta

Kjahta (vene keeles Кя́хта, burjaadi keeles Хяагта хот, mongoli keeles Хиагт хот) on Venemaal Burjaatias Mongoolia piiri ääres asuv linn, Kjahta rajooni keskus.

Kjahta
burjaadi Хяагта хото vene Кяхта
Kjahta
Kjahta lipp Kjahta vapp
Pindala: 28,0 km²
Elanikke: 17 880 (2024)
Koordinaadid: 50° 21′ N, 106° 27′ E

Linna nimi tuleb burjaadi sõnast хяаг (mongoli keeles хиаг), mis tähistab orasheinataolist rohttaime Elytrigia.

Kjahta asub Burjaatia pealinnast Ulan-Udest 234 km edelas piiritsoonis. Kjahta ja Altanbulag moodustavad kaksiklinna. Nende vahelt käib läbi Venemaa-Mongoolia piir. Kjahta on märksa suurem: 20 tuhat inimest Altanbulagi 4 tuhande vastu. Kui paljude Siberi linnade elanike arv on pärast NSV Liidu kokkuvarisemist vähenenud, siis Kjahta elanike arv on püsinud ja isegi pisut kasvanud (1989. aastal 18 tuhat elanikku).

Kjahta asutati 1727. aastal kindlustatud tugipunktina, selle juurde rajati 1728. aastal kaubandusasula. Kjahtast 4 km kaugusele ehitati 1727. aastal Novotroitskaja kindlus, mille juurde tekkis Troitskosavski linn.^[1] 1743 sai Kjahta slobodaa õigused. 1792. aastal viidi Irkutskist Kjahtasse üle tollipunkt. 1934. aastal Troitskosavsk ja Kjahta ühendati.^[2]

Sadakond aastat käis Venemaa ja Hiina vaheline kaubandus läbi Kjahta. Venemaalt viidi Hiinasse kalevit, käsitöö- ja karusnahatooteid ning juhtnahka, Hiinast teed. Praktiliselt kogu Lääne-Euroopat varustati sel ajal Kjahta kaudu veetud teega, kusjuures Venemaal kutsuti seda kjahta teeks ja Lääne-Euroopas vene teeks.

Kjahta tähtsus hakkas vähenema 1860, kui piirikaubandust lubati kogu Venemaa-Hiina piiri ulatuses. Veel suurema hoobi andis Suessi kanali valmimine 1866, misjärel enamus Lääne-Euroopa kaubandusest Hiinaga hakkas käima läbi Suessi kanali. Pärast 1903. aastat, mil valmis Mandžuuria raudtee, muutus Kjahta üsna tähtsusetuks piiriasulaks.

11.–13. juunil 1921 pidas Kjahta all lahingu Roman Ungern von Sternberg, kes sai bolševikelt lüüa ja pidi taganema Mongooliasse.

Kliima

Kjahtas on niiske mandriline kliima.

Keskmine õhutemperatuur on kõige kõrgem juulis (+19 °C), kõige madalam jaanuaris (–20 °C) ja detsembris (-17 °C). Aasta keskmine temperatuur on +1 °C. Maksimaalsed temperatuurid on kõige kõrgemad juulis (+41 °C) ja juunis (+39 °C), jaanuaris pole kunagi plusskraade täheldatud. Minimaalsed temperatuurid on kõige madalamad jaanuaris (–55 °C) ja veebruaris (–49 °C), juulis pole kunagi miinuskraade registreeritud.

Aasta keskmine sademete hulk on 348 mm. Sademed jaotuvad ebaühtlaselt. Kõige sajusemad kuud on juuli (89 mm) ja august (74 mm), kõige kuivem on veebruar (3 mm). Kuid õhuniiskus on suurem pigem nendel kuudel, kui sademeid vähe on: kõige niiskemad kuud on jaanuar ja detsember (79&), kõige kuivemad on aprill ja mai (53%).

Sademetest hoolimata on kõige päikesepaistelisem kuu juuli (279 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (127 tundi) ja novembris (153 tundi).

Viited

1. 12 июня 1727 года - Основана Кяхта Экспедиционный центр Красноярского краевого отделения Русского географического общества
2. Кяхтинский район, г. Кяхта (Бурятия) heraldicum.ru