Kivisüsi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Kivisüsi kuulub fossiilkütuste hulka.
Kivisüsi on must või hallikasmust. Eristatakse nelja kivisöe petrograafilist erimit: läikivat (viträän), poolläikivat (klarään), matti (düraan), ja kiulist (füsfään). Kivisöe põhiosa (kuni 90%) moodustab kõrgmolekulaarne orgaaniline aine. Selle koostis ja omadused sõltuvad suurel määral muundumisastmest ning pertograafiliste erimite sisaldusest. Koostisse kuuluvad peale süsiniku (kuni 95%) vesinik (kuni 6%), hapnik (kuni 15%), väävel (kuni 5%, harilikult alla 1,5%) ja lämmastik (kuni 2%). Peale orgaanilise aine sisaldab kivisüsi alati niiskust (harilikult alla 10%) ja mineraalaineid (5–40%).[1]
Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilkütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.
Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis.