Kinnipeetavate valimisõigus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena. Kui valitavatena osalemine on reeglina välistatud, siis hääleõiguse olemasolu või selle puudumine on riigiti väga erinev.
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2013) |
Eestis tuleneb põhiseaduse §-st 58, et süüdimõistetud ja karistust kandvate kodanike osavõttu hääletamisest võib seadusega piirata.[1] Hääleõiguse piirang sisaldub Riigikogu valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Euroopa Parlamendi valimise seaduses ja rahvahääletuse seaduses. Nende piirangute sätestamise ajal ei olnud Eesti veel liitunud paljude rahvusvaheliste lepingutega, kuna enamik probleemidest ei olnud Eesti Vabariigi jaoks aktuaalsed. 21. sajandi algul on vangide valimisõiguse probleemi kajastatu Euroopa Inimõiguste Kohtu ja paljude teiste riikide kohtute praktikas. Enamikul juhtudel tuvastati, et demokraatlikus ühiskonnas ei ole piirangud enam põhjendatud. Vaatamata viimastele arengusuundadele ei ole Eesti kehtiv seadustik rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlla viidud.[viide?]
Euroopas kehtib kinnipeetavate valimistel osalemise keeld lisaks Eestile veel Ühendkuningriigis, Bulgaarias, Gruusias, Liechtensteinis, Venemaal ja Ungaris.[2]
Eestis on piirangu põhiseaduspärasust põhjalikult käsitletud õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaates.[3] Vangide valimisõiguse piirangut Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on aga analüüsitud Katre Tubro 2011. aastal avaldatud artiklis "Vangide valimisõigusest".[2]