![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Pentatomidae01.jpg/640px-Pentatomidae01.jpg&w=640&q=50)
Kilplutiklased
putukate sugukond / From Wikipedia, the free encyclopedia
Kilplutiklased (Pentatomidae) on sugukond lutikalisi, kellel on lai kilbitaolise kattega keha ja kes häirimise korral võivad vinanäärmetest eritada iseloomulikku "lutikahaisu ja -maitsega" vedelikku. Peamiselt toituvad nad taimede mahlast ja on tuntud taimekahjurid. Nad võivad elada nii kõrrelistel, marjadel, puudel ja põõsastel. Ent on ka liike, kes elavad ainult ühel kindlal taimeliigil. Kuid leidub ka röövtoidulisi vorme, kelle peamisteks toiduobjektideks on teiste putukate vastsed.
Quick Facts Taksonoomia, Riik ...
Kilplutiklased | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Nokalised Hemiptera |
Alamselts |
Lutikalised Heteroptera |
Infraselts |
Pentatomomorpha |
Ülemsugukond |
Pentatomoidea |
Sugukond |
Kilplutiklased Pentatomidae Leach, 1815 |
Close
Valmikud on erinevat värvi (peamiselt rohelised ja pruunid toonid) ja nende värv võib ka aja jooksul muutuda. Kilplutiklased on vaegmoondega.
Suurimad Eestis elavad kilplutiklased on kuni 15 mm pikad. Eestis on seni leitud veidi alla 40 liigi kilplutikaid. [1]