From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiievi lahing oli osa Kiievi pealetungist Venemaa sissetungil Ukrainasse Ukraina pealinna Kiievi ja seda ümbritsevate piirkondade kontrollimiseks. Võitlejad olid Venemaa relvajõudude ja Ukraina relvajõudude elemendid. Lahing kestis 25. veebruarist 2022 kuni 2. aprillini 2022 ja lõppes Vene vägede taganemisega.
Kiievi lahing | |||
---|---|---|---|
Osa Kiievi pealetungist Venemaa sissetungil Ukrainasse | |||
Rünnak Kiievi teletornile (1. märts 2022) Olukord Kiievi ümbruses 2. aprilli seisuga. | |||
Toimumisaeg | 25. veebruar 2022 – 2. aprill 2022 | ||
Toimumiskoht |
Kiiev 50° 27′ 0″ N, 30° 31′ 24″ E | ||
Tulemus | Ukraina võit[1] | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Väeüksused | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
Asend Ukrainas |
Esialgu vallutasid Vene väed Kiievist põhja- ja lääneosas olulisi piirkondi, mis viis rahvusvahelise ennustuseni linna peatse langemise kohta. Kuid Ukraina jäik vastupanu võttis Venemaa hoo maha. Venemaa kehv logistika ja taktikalised otsused aitasid kaitsjatel nurjata sissepiiramispüüdlused ning pärast kuu aega kestnud võitlust alustasid Ukraina väed vasturünnakuid.
29. märtsil Istanbulis toimunud rahuläbirääkimistel teatas Venemaa delegatsioon, et nad vähendavad drastiliselt sõjalist tegevust Kiievi ja Tšernihivi lähedal.[32] Neli päeva hiljem teatasid Ukraina võimud, et Kiiev ja seda ümbritsev Kiievi oblast on taas Ukraina kontrolli all.
Vene väed põrkasid esimest korda Ukraina vägedega kokku 24. veebruaril 2022 Hostomeli lennujaamas. Järgmisel päeval vallutati Kiievi lähedal asuv Vene vägede varustuspunkt, linnast loodes asuvas Hostomeli linnas asuv lennujaam.[33]
25. veebruari hommikul sisenesid kolm Ukraina sõduriteks riietatud Vene sabotööri Oboloni piirkonda, mis asub 10 kilomeetrit põhja pool Ülemraada hoonest, Ukraina parlamendi asukohast.[34][35] Hiljem tapeti nad Ukraina vägede poolt.[36][37] Mitu tundi hiljem tulistati linna kohal alla Ukraina hävitaja Suhhoi Su-27, mida juhtis kolonel Oleksandr Oksantšenko, ning kukkus vastu kortermaja.[31] Terve päeva oli kuulda tulistamist mitmes linnajaoskonnas. Ukraina ametnikud kirjeldasid tulistamist kui kokkupõrgetest Vene vägedega.[38][39] Öösel käis linnas tugev tulistamine. Ukraina väed teatasid hiljem, et tapsid protsessi käigus umbes 60 Vene sabotööri.[27]
26. veebruari hommikul pommistas Vene suurtükivägi linna üle 30 minuti.[40] Samal ajal tõrjusid Ukraina väed tagasi rünnaku elektrijaamale Kirde-Troještšõna naabruses. Rünnakut peeti Venemaa katseks Kiievis elektrivõrgust välja lülitada.[41] Rasked lahingud toimusid ka Kiievi loomaaia lähedal Šuljavkas, kus Ukraina väed kaitsesid Beresteiski prospektil asuvat sõjaväebaasi.[42] Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul suutsid Ukraina väed Venemaa pealetungi tagasi tõrjuda ning jätkasid Kiievi ja selle lähialade kontrolli hoidmist. Kella 17.00-08.00 kehtestati liikumiskeeld ja rikkujaid peeti sabotöörideks.[43] Briti kaitseministeeriumi andmetel asusid Vene väed Kiievi kesklinnast 31 kilomeetri kaugusel.[44]
27. veebruaril jätkusid kokkupõrked Ukraina vägede ja Vene sabotööride vahel. Samal ajal jäid kohalikud ametnikud kindlaks, et linn on endiselt täieliku Ukraina kontrolli all.[45] Hiljem samal hommikul kukkus ja plahvatas rakett Troještšõna 16-korruselise kõrghoone hoovis, hävitades mitu autot.[46] Ukraina ametnikud väidavad, et raketi tulistas välja Venemaa strateegiline pommitaja Valgevenest.[47][48] Õhtuks teatas Associated Press, et Kiievi linnapea Vitali Klõtško oli teatanud, et linn on ümber piiratud,[49] mida tema pressiesindaja selgitas hiljem ajalehes The Kyiv Independent kui viga. Aruanne on sellest ajast alates liigitatud valeteabeks.[50]
Öösel üritas Vene konvoi rajada Sõretsi metroosse ajutist baasi, mis leidis aset surmava vastasseisuga Ukraina vägedega. Vene väed tulistasid ka Ukraina sõjaväebussi, põhjustades teadmata hulga kaotusi.[51]
Rünnaku alguses lubas Klõtško võtta relvad ja võidelda.[52] Zelenskõi kutsus Kiievi kodanikke üles vastama Venemaa rünnakule improviseeritud rünnakutega, kasutades Molotovi kokteile.[53][54] Elanikke hoiatati akende ja rõdude vältimise eest.[41] Lahingu esimesel päeval jagati kodanike vahel 18 000 relva, samal ajal kui tavaliselt reservis hoitavad Ukraina territoriaalkaitsejõud aktiveeriti rünnaku alguses.[25]
26. veebruaril teatas Ukraina siseminister Denõss Monastõrskõi, et Kiievi tsiviilvabatahtlikele anti üle 25 000 ründerelva ja ligikaudu 10 miljonit kuuli, samuti raketigranaate ja raketiheitjaid.[55]
28. veebruaril liikus uus Vene vägede laine Kiievi suunas, kuid otseseid lahinguid oli vähe, sel päeval tulistati linna pihta vaid kolm raketti.[56][57] Satelliidipildid näitasid pika Vene sõidukite kolonni olemasolu, mis suundusid mööda 64-kilomeetrist kiirteed Kiievile põhja poolt lähenedes Kiievisse ning asus Kiievi kesklinnast umbes 39 km kaugusel.[58][59][60] Ukraina sõdurid tapsid kontrollpunktis Iisraeli-Ukraina kodaniku, pidades teda Vene armee tšetšeeni liikmeks.[61][62]
1. märtsi hommikul väljastas Venemaa kaitseministeerium kohalikele tsiviilisikutele evakuatsiooniteate, milles teatas, et nad kavatsevad sihikule võtta Ukraina ülekanderajatisi Kiievi ümbruses ja kõik läheduses olevad elanikud peaksid piirkonnast lahkuma.[63][64] Tunnike hiljem tabas Vene rakett Kiievi teletorni, tappes viis ja vigastades viis inimest.[65] Rünnak katkestas Kiievis kõik televisiooniülekanded.[66] Samal ajal kinnitas Babõn Jari holokausti memoriaalkeskus raketilööki Babõn Jari veresaunale pühendatud mälestusmärgile.[67][68][69] Venemaa õhurünnak tabas ja kahjustas ka hõivatud sünnitusmaja.[70][71] Edasised Venemaa raketid tabasid Rusanivka ja Kurenivka piirkondi ning Bojarka ja Võšneve eeslinnasid, samuti Kiievi rahvusvahelise lennujaama ümbrust.[lower-alpha 1][72][73]
Klõtško keelas sel päeval Kiievis alkoholimüügi, kutsudes samal ajal kaupluste omanikke ja apteegikette üles mitte kasutama olukorda ära, tõstes "toidu, esmatähtsate kaupade ja ravimite" hindu.[74]
2. märtsi varahommikul väitsid Ukraina õhuvägi, et tulistasid Kiievi kohal alla kaks Vene Suhhoi Su-35.[7][75] Hiljem hommikul teatas Klõtško, et Vene armee hakkab linna ümber piirama, püüdes jõustada blokaadi.[76] Klõtško rääkis 24. kanalile, et tankid lähenevad Valgevenest Kiievile ja Ukraina võimud kontrollivad Ukraina kontrollpunkte valmisoleku tagamiseks.[77] Eesti kaitseväe luureülem Margo Grosberg hindas, et edasitungiv Vene konvoi jõuab Kiievi äärelinna vähemalt kahe päeva pärast, misjärel üritatakse linna piirata.[78] Poola president Andrzej Duda ütles, et Zelenskõi oli talle öelnud, et Ukraina väed ei tagane Kiievist.[79] Ukraina kindral Oleksandr Sõrskõi väitis juunis antud intervjuus, et Vene väed üritasid Kiievisse tungida läbi selle peamiste maanteede, mistõttu Ukraina väed rajasid linna äärde kaks vägede ringi; välimine ring äärelinnas ja sisemine Kiievi kesklinnas. Eesmärk oli kaitsta siseringi välisringil toimuvate lahingute eest ja hoida eeslinnades võitlemas Vene vägesid.[80]
24. veebruari öösel jagati linn sektoriteks, igasse sektorisse määrati kindralid, järgides Sõrskõisse viivat käsuliini. Ka kogu Kiievi oblasti lennuvõimekus viidi nädal enne invasiooni erinevatesse kohtadesse.[80] Pealinna kaitsmiseks oli aga saadaval vaid üks tankibrigaad; 72. üksik mehhaniseeritud brigaad.[80]
Kiievi keskvaksalile kukkus vahele võetud Vene raketi tükid, mis kahjustas suurt küttetorustikku. Tekkinud plahvatus põhjustas jaamale väiksemaid kahjustusi.[81][82]
3. märtsil hindas The New York Times, et üle 15 000 inimese peitis end linna metroos varjupaiga saamiseks.[83] Samal päeval tegi Ühendkuningriigi kaitseministeerium avalduse, et viimase kolme päeva jooksul on edasi liikuv Vene konvoi teinud edaspidi "vähe märgatavat edu".[84]
4. märtsil tabas Kiievi kesklinna, sealhulgas Borštšahivka linnaosa.[85] CNNi uurimine leidis, et õhulöögid tabasid ärikeskust ja paljusid mitmekorruselisi hooneid linna lääneosas.[86]
7. märtsil teatasid Ukraina võimud, et Ukraina väed hävitasid kaks Vene lennukit.[29] Hiljem lükkas Zelenskõi ümber kuulujutud, et ta oleks linnast põgenenud, teatades, et jääb Kiievisse.[87]
Püüdlus Kiiev ümber piirata jäi lõpuks tühjaks. Hiljem, 22. märtsil, vallutasid Ukraina väed tagasi Makarivi linna, peatades tõhusalt võimaliku linna blokaadi.[88]
8. märtsil teatas The Guardian, et Vene väed üritavad oma seiskunud pealetungi logistikaprobleemidest üle saada.[89]
Järgmisel hommikul tulistasid Vene väed linna uuesti. Hiljem samal päeval leppisid Venemaa ja Ukraina ametivõimud kokku Kiievi ümber ajutise humanitaarkoridori rajamises, mille tulemuseks oli tsiviilelanike massiline evakueerimine äärelinnadest.[90]
10. märtsil teatas Klõtško, et peaaegu kaks miljonit inimest ehk pool Kiievi elanikkonnast on pärast sõja algust linnast põgenenud.[91]
12. märtsil tulistati Podõli naabruskonna kohal alla venelaste varitsev õhuründemoon, mida identifitseeriti kui ZALA Kub-BLA, mis põhjustas tulekahju Ukraina riikliku hoiupanga hoones.ref>"На Подоле в Киеве сбили "дрон-камикадзе", начиненный взрывчаткой: опубликовано фото". Television Service of News. 12. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2022.</ref>[92] Veel üks tulekahju leidis aset Sõnjoozerna tänaval linna loodeservas.[93]
14. märtsi hommikul tabas Vene mürsk Obolonis Bohatõrska tänaval 9-korruselist elumaja. Hoone hävis osaliselt, vähemalt üks inimene sai surma ja 12 haavata.[94][95] Kiievi kohal tulistati alla veel üks Vene rakett, mille killud kahjustasid Kurenivkas asuvat 5-korruselist elumaja, tappes ühe inimese.[96] Lisaks tulistasid Vene väed Antonovi tootmistehase pihta kolm raketti, vigastades seitse inimest.[97][98]
Samal ajal teatasid linnaametnikud, et varusid maha jäänud elanikele kaheks nädalaks toitu.[99]
Lukjanivska metroojaam sai järgmisel hommikul toimunud plahvatuse tõttu kannatada. Hiljem hommikul pommitasid Vene väed elamupiirkondi, sealhulgas Svjatošõnski, Podõlski ja Osokorkõ piirkondi, süütades mitu hoonet põlema.[100][101] Svjatosõnskis hukkus mürskudes neli inimest.[102] Sel päeval külastas ELi delegatsioon Kiievit ja kohtus seejärel Zelenskõiga,[103] kes kutsus teisi juhte üles eeskuju järgima.[104]
17. märtsil külastas Zelenskõi Kiievi haiglat, et kohtuda Kiievi oblastist evakueerimisel haavatud inimestega.[105]
Vene rakett hävitas 20. märtsil Podõlskis kaubanduskeskuse, hukkus vähemalt 8 inimest. Rakett ja sellele järgnenud plahvatus kahjustasid ka lähedalasuvaid hooneid ja hävitasid autosid. Vene ametnikud väitsid, et Ukraina väed kasutasid kaubanduskeskuse lähedal asuvaid alasid laskemoona hoidmiseks[106][107], ning esitasid drooniga kaadreid sellest, mida ministeerium kirjeldas kui Ukraina mitmekordse stardi raketisüsteemi (MLRS) tulistamist ja liikumist tagasi kaubanduskeskusesse. enne hävitamist Vene raketi poolt.[108][109] Svjatosõnski linnas kukkusid raketikillud elamurajoonile. Kohalike ametnike sõnul sai kannatada 6 maja ja 4 kooli; umbes 200 inimest evakueeriti.[107]
Kohaliku aja järgi 21. märtsil kell 21.00 kuni 23. märtsi kella 07.00 kohaliku aja järgi kuulutati välja liikumiskeeld.[110]
22. märtsil alustasid Ukraina väed vasturünnakut, et tõrjuda venelased linnast minema.[111] Ukraina väed evakueerisid tuhandeid inimesi lähedalasuvatest eeslinnadest ja asulatest, sealhulgas ainuüksi Borõspilist 20 000 inimest.[112]
23. märtsil külastas Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas Kiievit, kus ta kohtus oma Ukraina kolleegi Oleksi Reznikoviga ja andis üle sõjalise abi.[113]
Vene väed vallandasid 24. märtsil uue pommituslaine.[114] Pommid tabasid linna põhjaosas parkimisplatsi,[115] tappes vene ajakirjaniku Oksana Baulina ja vigastades kahte inimest.[116] Sel päeval külastas Kiievit Balti parlamendi spiikri delegatsioon.[117]
Briti luure 25. märtsi raportis öeldi, et Ukraina vallutas tagasi linnad linnast 35 kilomeetri kaugusel, kuna Vene vägedel hakkasid varud otsa saama.[118] Vene sõjavägi väitis, et hävitas edukalt riigi suurima naftaterminali, mis asus Kiievi lähedal.[119]
Pärast Ukraina edukaid vasturünnakuid märtsi lõpus[120][121][122] teatas Venemaa 29. märtsil oma vägede väljaviimisest Kiievi piirkonnast.[123] Kiievi võtmist peeti põhieesmärgiks ja nende suutmatust seda pidada peeti tagasilöögiks pealetungile üldiselt.[124][122]
1. aprillil külastas Kiievit ELi parlamendi president Roberta Metsola, kes on pärast Venemaa sissetungi esimene ELi kõrgeim ametnik, kes reisis Ukrainasse.[125]
2. aprillil väitsid Ukraina võimud, et kogu Kiievi oblast on tagasi vallutatud.[126] Sel päeval leevendas Klõtško poodides alkoholimüügi keeldu.[127]
Lüüasaamist tunnistamata taganesid räsitud Vene invasiooniväed mitte ainult Kiievi oblastist, vaid ka Sumõ ja Tšernihivi oblastist. Rahvusvahelised meediaväljaanded teatasid tsiviilelanikkonna juubeldamisest pealinnas ja teistes piirkondades, kust venelased taganesid.[128] Tähistamine muutus peagi pahameeleks, sest ilmnesid tõendid Venemaa julmuste kohta sellistes kohtades nagu Butša. Selliste avastuste meediakajastus tõi kaasa täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu ja lubadusi anda Ukrainale täiendavat sõjalist abi.
Rahvusvaheliste sõjaliste vaatlejate jaoks kulmineerus taandumine Kiievi lahingust üllatusena, mis hajutas ettekujutusi Venemaa kiirest võidust ja näitas Ukraina vastupanuvõimet, aga ka ootamatuid nõrkusi Vene sõjaväes.[129] Sõjauuringute Instituut kirjutas oma 3. aprilli kampaaniahinnangus: "Iseseisva Ukraina riigi jätkumine pealinnaga Kiievis ei ole praegu enam kahtluse all, kuigi võitlusi on veel palju ja sõda võib siiski Venemaa suunda pöörata."[130]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.