From Wikipedia, the free encyclopedia
SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova,[1] mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus. Kepleri supernoova ilmus meie taevasse 1604. aastal ning on seega kõige viimatisem supernoova Linnuteel, mida on vaieldamatult täheldatud palja silmaga.[2] See asub Maast umbes 6 kiloparseki (20 000 valgusaasta) kaugusel. Enne praeguse supernoovade nimetamissüsteemi kasutuselevõttu nimetati seda Saksa astronoomi Johannes Kepleri järgi, kes kirjeldas supernoovat oma raamatus De Stella Nova.
Palja silmaga nähtav Kepleri täht oli oma haripunktis heledam kui ükski teine öötaeva täht, näiva tähesuurusega –2,5. Üle kolme nädalase perioodi kestel oli see isegi päeval nähtav. Selle märkamise kohta leidub andmeid Euroopa, Hiina, Korea ja Araabia allikates.[3][4]
Kepleri supernoova oli teine ühe põlvkonna jooksul täheldatud supernoova (enne seda nägi Tycho Brahe Kassiopeias supernoovat SN 1572). Sellest ajast saati pole ametlikult Linnuteel enam ühtki supernoovat täheldatud, kuid meie galaktikast väljaspool asuvaid supernoovasid on nähtud. Näiteks SN 1987A Suures Magalhãesi Pilves oli nähtav palja silmaga.[5]
On tõendeid kahe Linnutees asuva supernoova kohta, mille signaalid jõudsid Maale umbes 1680 ja 1870 - vastavalt Cassiopeia A ja G1,9 + 0,3. Nende märkamise kohta puuduvad ajaloolised andmed; arvatavasti neeldus osa nende valgusest kosmilisse tolmu, muutes supernoovad tuhmimaks.[6]
Kepleri supernoova jäänuk on üheks omataoliseks prototüüpseks objektiks ning seda uuritakse palju veel tänapäevagi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.