keel From Wikipedia, the free encyclopedia
Kašmiiri keel[1] (कॉशुर, کٲشُر Kashur) on Indoeuroopa keelkonna India rühma dardi alarühma kuuluv keel[1][2]. Seda kõneldakse peamiselt Kashmiri orus India loodeosas. Sealne territoorium on jagatud kolme riigi vahel: India, Pakistan ja Hiina. Kõnelejad on peamiselt kašmiirlased.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| kašmiiri keel (कॉशुर, کٲشُر Kashur) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Indias, Pakistanis |
| Piirkonnad | Kashmiri org |
| Kokku kõnelejaid | 7,1 miljonit |
| Keelesugulus | indoeuroopa keeled, dardi keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ISO 639-3 kas |
 | |
Kašmiiri keele kõnelejaid on 2011. aasta andmete põhjal umbes 7.1 miljonit, kellest 6 797 587 elab Indias Jammu ja Kashmiri osariigis ja natuke üle 350 000 Pakistanis.[2]
Kašmiiri keel kuulub nende 22 India ametliku keele hulka, mille jätkusuutlikkust on sealsel valitsusel kohustus tagada. Ülikoolides on kašmiiri keelt hakatud õpetama alles hiljuti. Kašmiiri keele kõnelejate kirjaoskus on meestel 88% ning üle 35-aastaste naiste seas 12%. Kašmiiri keele kõnelejad räägivad teise keelena enamasti urdu või inglise keelt.[2]
Traditsiooniliselt kirjutati kašmiiri keelt šaarada kirjas, mida tänapäeval kasutatakse vaid üksikutes religioossetes kogukondades. Igapäevases kasutuses on araabia kiri, ladina kiri ja devanaagari kiri.[2]
Null (0): Siphar
Numbrid 0–9 devanaagari kirjas:
Numbrid 1–10 araabia kirjas:
Kašmiiri keeles on kaheksa vokaalfoneemi. Vokaalid saavad olla kas lühikesed või pikad. Samuti on nii mõndagi pikka (/i:/, /e:/, /ə:/, /u:/, /o:/) ning lühikest häälikut (/e/, /o/, /ə/, /a/) võimalik muuta nasaalideks. Taoline ninahäälikuks muutmine võib muuta ka sõna tähendust, kuna muutub foneem.[3]
| Ees | Keskel | Taga | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | i i: | ɨ ɨː | u u: |
| Kesk | e e: | ə ə: | o o: |
| Keskmadal | ɔ | ||
| Madal | a a: | ɒ |
Nagu kõik indoaaria keeled, on ka kašmiiri keel konsonandirikas. Seda kirjeldab järgnevate konsonantide üksteisest eristumine:
| Bilabiaalne | Alveolaar-
dentaalne |
Apikaal-
alveolaarne |
Retrofleksne | Palataalne | Velaarne | Glotaalne | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klusiil | m.asp | t | ʈ | |||||
| aspir | pʰ | tʰ | ʈʰ | kʰ | ||||
| m.asp | ɖ | |||||||
| aspir | bʰ | dʰ | ɖʰ | gʰ | ||||
| Frikatiiv | helitu | ʃ | ||||||
| Afrikaat | m.asp | ts | tʃ | |||||
| tʃʰ | h | |||||||
| aspir | ts | dʒ | ||||||
| tsʰ | dʒʰ | |||||||
| Nasaal | ɳ | ŋ | ||||||
| Lateraal | ɭ | |||||||
| Tremulant | r | |||||||
| Poolvokaal | ʋ | y |
m.asp – mitteaspireeritud
aspir – aspireeritud
Rõhk langeb tavaliselt tugevamale silbile. Silp, milles on konsonant+vokaal on tugevam, kui silp, milles on ainult vokaal ning konsonant+vokaal silbist on omakorda tugevam konsonant+vokaal+vokaal silp. Rõhk üksi sõna tähendust aga kašmiiri keeles ei muuda.[3]
Kašmiiri keeles on:
Klassikaline sõnajärg kašmiiri keeles on Subjekt-Verb-Objekt (SVO), kuid millegi rõhutamisel on võimalik ka teistsugused sõnajärjed.[3]
Täpsemad uuringud kašmiiri dialektide kohta puuduvad, aga tavaliselt jagatakse need regionaalseteks sotsiaalseteks. Regionaalseid murdeid on mitmeid, standardkujuks on aga Kashtawari murre. Sotsiaalseteks murreteks peetakse vastavalt hindu muslimi kašmiiri keelt, sõltuvalt kõnelejaid mõjutavast kultuuriruumist .[3]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
