park Tartus From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Kassitoome on park Tartu kesklinnas.
| Kassitoome | |
|---|---|
 Kassitoome sügisvärvides | |
| Asukoht | Kesklinn, Tartu linn |
| Koordinaadid | 58° 22′ 51″ N, 26° 42′ 42″ E |
 | |
Kassitoome asub Näituse tänava, Baeri tänava ja Oru tänava vahel. Baeri tänav eraldab seda Toomemäest.
Pargile on iseloomulik vaheldusrikas reljeef: osalt asub see Rootsi-aegsetel kaitseehitistel, kuid parki jääb ka nn Kassitoome auk ehk Kassiorg ehk Toomeorg, kunagine savi- ja liivakarjäär[1]. Vastandina Toomele kulgevad Kassitoome rajad loogeliselt, avades vahelduvaid vaateid eri tasandeilt[2]. Kassitoome kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitsealasse[3].
Arhitektuuriliselt piiravad Kassitoomet Näituse tänava poolt Uus Anatoomikum ja Veski tänava poolt majade tagaküljed, millest kerkivad esile hilisklassitsistlik Karl Ernst von Baeri maja ning 1888. aastal rajatud historitsistlik tellishoone, kus Nõukogude ajal tegutses Eesti Põllumajanduse Akadeemia klubi. Oru tänava äärde jääb endine Tartu linnamuuseumi hoone, Toome-poolses küljes domineerib aga gooti stiilis toomkiriku fassaad, mille kahe torni tipus on tänapäeval vaateplatvorm.
Pargis paikneb kaks monumenti: Näituse tänava ääres Uue Anatoomikumi vastas seisab ülikooli rektori, füsioloog Alexander Schmidti monument, teises servas üle Oru tänava jääval kõrgendikul aga skulptuurigrupp "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel", mis kujutab Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" tegelasi Tartu lahingus 1224. aastal.
Suviti on Kassitoome pargis korraldatud kontserte ja vabaõhulavastusi, näiteks "Lembitu" (lavastajad Ants Viir ja Uno Pant). Talvel on künklik Kassitoome populaarne kelgutajate seas.
1869. aasta juunis toimus Kassitoomel, Toomkiriku valli jalamil esimese eesti üldlaulupeo kiriklik avamine, millel osales kuni 12 000 inimest. Hiljem rajati sinna Tartu ülikooli tenniseväljakud.[2]
