Karatšai-Tšerkessia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Karatšai-Tšerkessi Vabariik ehk Karatšai-Tšerkessia (Карачаево-Черкесия) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas. Piirneb lõunas Gruusia vaidlusaluse territooriumi Abhaasiaga.
| Karatšai-Tšerkessi Vabariik | |
|---|---|
|
vene Карачаево-Черкесская Республика (Karatšajevo-Tšerkesskaja Respublika) | |
|
kabardi-tšerkessi Къэрэшей-Шэрджэс Республикэ (Kerešej-Šerdžes Respublike) | |
|
karatšai-balkaari Къарачай-Черкес Республика (Karatšaj-Tšerkes Respublika) | |
| Pindala: 14 277 km² | |
Elanikke: 465 357 (1.01.2021)  | |
| Rahvastikutihedus: 32,6 in/km² | |
| Pealinn: Tšerkessk | |
 | |
 |
Loodus
Karatšai-Tšerkessia asub Põhja-Kaukaasias. 80% territooriumist on mägine, põhjaosas on maa tasasem. Kagupiiril asub Euroopa kõrgeim tipp Elbrus.
Ajalugu
Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast moodustati 1922. aastal. See jagati 1926. aastal Karatšai autonoomseks oblastiks ja Tšerkessi rahvusringkonnaks. Viimane muudeti 1928. aastal autonoomseks oblastiks. Teise maailmasõja ajal süüdistati karatšaisid massilises koostöös sakslastega. Karatšai autonoomne oblast likvideeriti 1943. aastal, karatšaid küüditati Kasahstani ja Usbekistani. 1956. aastal karatšaid rehabiliteeriti ja 1957 taastati Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast, mis 1991. aastal nimetati Karatšai-Tšerkessi ANSV-ks. Pärast NSV Liidu lagunemist sai vabariik oma praeguse nime. 1999. aasta presidendivalimiste järel ähvardas vabariiki lagunemine, sest tšerkessid ja abasiinid soovisid luua eraldi vabariiki. 9. novembril 2004 vallutas vihane rahvamass valitsuse residentsi ja tungis presidendi tööruumidesse. Mässajad lahkusid hoonest järgmisel päeval, pärast läbirääkimisi Venemaa presidendi esindajaga Lõuna föderaalringkonnas.
Rahvastik
Vabariigi elanikest olid 2002. aastal 38,5% karatšaid, 33,6% venelased, 11,3% tšerkessid, 7,4% abasiinid ja 9,2% teistest rahvustest. Eestlasi oli 65. Valdav osa elanikest on islamiusulised.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Karatšai-Tšerkessia elanikest karatšaisid 41,0%, venelasi 31,6%, tšerkesse 11,9%, abasiine 7,8% ja nogaisid 3,3%.[1]
Suuremad linnad on Tšerkessk, Ust-Džeguta ja Karatšajevsk.
Haldusjaotus
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Abasiini rajoon (Абазинский район)
- Adõge-Habli rajoon (Адыге-Хабльский район)
- Habezi rajoon (Хабезский район)
- Karatšajevski rajoon (Карачаевский район)
- Malokaratšajevski rajoon (Малокарачаевский район)
- Nogai rajoon (Ногайский район)
- Prikubanski rajoon (Прикубанский район)
- Zelentšukskaja rajoon (Зеленчукский район)
- Urupi rajoon (Урупский район)
- Ust-Džeguta rajoon (Усть-Джегутинский район)
Poliitika
Alates 2011. aastast on vabariigi president Rašid Temrezov. Aastatel 2008–2011 oli ametis president Boriss Ebzejev. Seadusandlikku võimu teostab neljaks aastaks valitav 73-liikmeline parlament (Народное Собрание).
Riigikeel on vene keel. Ametlikud keeled lisaks vene keelele on karatšai keel, nogai keel, abasiini keel ja kabardi-tšerkessi keel.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
