Kadrina valla raamatukogu

Kadrina valla raamatukogu asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.

1912. aastal asutatud raamatukogu, mis aastakümneid töötas 1930. aastal valminud rahvamajas, asub alates 1997. aasta aprillist omaette majas aadressil Viru 2, endises külanõukogu hoones.^[1]

2002. aastal ühendati Kadrina raamatukoguga ümberkaudsed väiksemad raamatukogud ning Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus Hulja, Kihlevere ja Vohnja filiaali ning Ridaküla laenutuspunktiga. 2006. aastal liitus filiaalina ka Viitna raamatukogu. ^[2]

Raamatukogu juurde 1975. aastal loodud Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioonist (eestvedajad Hilja Hunt, Tiiu Uusküla ja alates 1978. aastast Ene Heide) kasvas 2009. aastal välja MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Klubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide ja Tiiu Kaare.

Kadrina valla raamatukogu direktor on alates 2002. aastast Ene Heide, kes varem (aastast 1978) töötas Kadrina raamatukogu juhatajana.

Esimene eestikeelne laenuraamatukogu asutati Kadrinas 1897. aastal vennastekoguduse palvemajja (ehitati aastal 1852; asus praeguse Pargi tänava alguses). Kogu koosnes vaimuliku sisuga teostest, neid laenutati tasu eest: raamatu paksuse järgi oli hind 3–5 kopikat, aastas kogunes 620 laenutust. Aastatel 1897–1913 oli laenutajaks õde Paula (Pauline Johanna Heinrichson). Kui ta haigestus ja 1913. aastal Kadrinast lahkus, kanti raamatud laiali ja see raamatukogu lõpetas tegevuse.

1907. aastal loodi Kadrina haridusselts, mille eestvedajaiks olid Undla vallakirjutaja Aleksander Krimm, kirikuõpetaja Johannes Heinrich Luther jt. 1912. aastal loodi seltsi juurde tasuline raamatukogu vene-, saksa- ja eestikeelse kirjandusega. Aastast 1914 oli haridusseltsi raamatukogu korraldaja Jaan Lemnits.

Praegune Kadrina valla raamatukogu kasvas välja Kadrina haridusseltsi raamatukogust ja sai ametliku alguse 7. aprillil 1912. Algul moodustasid haridusseltsi liikmed oma lugejate ringi, kuhu kuulus paarkümmend inimest: ümberkaudsed koolmeistrid, T. Uttendorf, A. Schneider, J. Rumbach, Kadrina elanikud Liisa ja Aleksander Krimm, August Saukas, August Saaga jt. Iga ringi liige tõi kaasa ühe raamatu ja maksis sissemaksuks ühe rubla. Kogunenud raha eest osteti raamatuid lisaks. Kogu asus haridusseltsi koolimaja õpetajate toas, laenutajaks oli õpetaja August Schneider. Ringi liikmed said raamatuid tasuta, teised pidid alguses maksma ühe rubla aastas (nt 1927. aastal oli lugemistasu 15 marka), laenutusaeg oli kaks nädalat ja viivis nädala eest viis kopikat. Esimestel aastatel moodustasid lugemismaks ja viivised ainsa sissetuleku, mille eest saadi uusi raamatuid osta, aga raamatuid ka annetati.

1921. aastal otsustati anda kogu haridusseltsi peo sissetulek – 4000 marka – raamatukogu kogude täiendamiseks. Edaspidi saadi haridusseltsilt toetust vähe, sest seltsi raha läks rahvamaja ehitamiseks.

Esimesed raamatud olid valdavalt eestikeelsed: Tammsaare "Noored hinged", Särgava-Petersoni "Paised", Vilde "Külmale maale", Metsanurga "Isamaa õilmed" jt. Raamatute keskmine ringlussagedus oli uuema ilukirjanduse puhul 10,5 aastas, raamatuid aga, mis olid ilmunud enne 1906. aastat, laenutati keskmiselt kuus korda aastas. Töö raamatukogus oli tasuta. On teada, et raamatud osteti lahtiste lehtedena, köita lasti need Tartus Postimehe köitekojas või Rakvere vangimajas, hiljem Imastu invaliididekodu raamatuköitmise töötoas.

Saksa okupatsiooni ajal aastail 1917–1918 töötas raamatukogus Linda Sookle, 1918–1920 Helmi Heinpalu. 1930. aastal sai valmis rahvamaja, kus leiti ruumi ka raamatukogule. Seal töötas raamatukogu üle 60 aasta (vahepeal küll mõnda aega ka vastasmajas). Teise maailmasõja ajal oli raamatukogu paar aastat suletud, sest ruumides töötas sakslaste staap. Kadrina raamatukogus asus 1943. aastal tööle Anette Spirka (kuni 1947), tema järeltulijaiks olid Benita Peil (1947–1950) ja Vaike Kalind (1950–1984). Aastail 1948–1994 kuulus Kadrina raamatukogu juurde Neeruti haruraamatukogu, kus pikka aega (1952–1982) töötas juhatajana Else Wunderlich.

1974. aastal liideti raamatukogude tsentraliseerimise käigus kõik Kadrina raamatukogu raamatud Rakvere keskraamatukogu varade hulka – ja aastaid hiljem tuli raamatukoguhoidjail kõik eksemplarid uuesti oma kogu varadena arvele võtta. Raamatufondis oli siis 15 289 eksemplari, lugejaid 769.

Raamatukogu juures tegutses aastail 1971–1986 Eesti Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna Kadrina sektsioon, mida juhtis raamatukoguhoidja Vaike Kalind. Koos korraldati mitmeid üritusi. Aktiivsemad osalejad olid Elsa Kadak, Salme Döring, August Piiskoppel, Hilja Unt, Alic Ivask, Valve Olesk, Enn Loik, Õie Sauks jt.

1975. aastal loodi raamatukogu juurde Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioon, millest kasvas välja 2009. aastal MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsiooni tegevuse initsiaator oli Hilja Hunt, hiljem Tiiu Uusküla ja alates 1978. aastast on Ene Heide. MTÜ Kadrina kirjandusklubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide, Tiiu Kaare.

1978. aastal pärast Viljandi Kultuurikooli lõpetamist suunati Ene Heide (Loo) Kadrina raamatukogu juhataja ametikohale. 2002. aasta algusest töötab Ene Heide ühendatud Kadrina valla raamatukogu (Kadrina, Hulja, Kihlevere, Viitna, Vohnja) direktorina.

1981. aastal koos Lääne-Virumaa keskraamatukogu abiga valmis kaartkataloog, mis peegeldas täielikult Kadrina raamatukogu kogusid. Varem Kadrina raamatukogul kataloog puudus ja seega polnud ka kogudest täpset ülevaadet.

1991. aastal läks raamatukogu Kadrina vallavalitsuse alluvusse.

1994. aastal likvideeriti Neeruti haruraamatukogu ja Anneli Sild (Eller) asus raamatukoguhoidjana tööle Kadrina raamatukogusse (aastani 2005).

1995. aastal pakuti raamatukogule võimalust kolida Kadrina külanõukogu endistesse ruumidesse Viru tn 2 asuvas 1974. aastal ehitatud majas. Samal aastal asus raamatukokku bibliograafina tööle Tiiu Kaare, kes praegu on ametis Kadrina valla raamatukogu peaspetsialistina. 1997. aastal pärast maja remonti kolis raamatukogu oma praegusse asukohta. Muutus ka nimi: senisest Kadrina raamatukogust sai Kadrina valla raamatukogu.

1998. aastal algas raamatukogus arvutiajastu, osteti ATP Tarkvara programm "Kirjasto 3000", alustati elektronkataloogi loomist. Raamatukogu sai esimese arengukava aastateks 1998–2003.

2001. aastal alustati ettevalmistusi valla raamatukogude ühendamiseks ja 2002. aastal ühendati ühtseks vallaraamatukoguks Kadrina, Hulja, Kihlevere ja Vohnja raamatukogu. Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus, teised raamatukogud muutusid filiaalideks. Direktoriks määrati Ene Heide. Et raamatukogudest oldi Eestis esimesed ühinejad, tuli hiljem jagada kogemusi ka teistele maakondadele ja valdadele. Juba samal aastal käisid valla raamatukogu ühendatud süsteemi uudistamas Paldiski õpetajad, külalised Soomest, Rootsist, Norrast ja raamatukogutöötajad Harjumaalt.

2004. aastal alustati elektroonilist laenutust Kadrina, Kihlevere ja Hulja raamatukogus, järgmisel aastal ka Vohnja filiaalis.

2006. aasta aprillis avati Viitnal Lahemaa rahvuspargi endistes kontoriruumides Kadrina valla raamatukogu Viitna filiaal.

2007. aastal vabastas AS Elion maja II korruse ja raamatukogu sai enda käsutusse terve maja. Teise korruse renoveerimiseks ja sisustamiseks taotleti ja saadi toetus LEADER programmist.

2008. aastal uuenes raamatukoguprogramm URRAM: nüüd võimaldas see jagada lugejatele kasutajatunnuseid ja paroole programmi sisenemiseks.

2009. aastal loodi raamatukogu juurde MTÜ Kadrina Kirjandusklubi, mille asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide ja Tiiu Kaare. Raamatukogu lugejapiletina hakati kasutama ID-kaarti.

2011–2012 renoveeriti ja sisustati tänu LEADER toetusele maja II korruse ruumid. Riigieelarvest saadud rahaline abi andis koos valla toetusega võimaluse renoveerida hoone fassaad: maja soojustati, krohviti, värviti, ehitati uued varikatused ja trepid.

2013. aastal mindi üle raamatukoguprogrammi URRAM uuele versioonile U3, mis tekitas töös palju tõrkeid. KOP projekti toetusega digitaliseeriti üle 30 aasta raamatukogus hoitud Kadrina EPT vanad filmid. Valminud reklaamfilmi esilinastusel raamatukogu saalis käidi välja mõte luua kirjandusklubi juurde kinoklubi, mis peagi sai ka teoks.

Aastail 2014–2016 ehitati raamatukogule invatee ja paigaldati spetsiaalne uksekell, ehitati invatualett, remonditi ja sisustati raamatukogu fuajee, asfalteeriti raamatukogu õueala, rajati välisvalgustus ja tehti sanitaarremont 1. korrusel. 2015. aastal kinnitati Kadrina vallavolikogu määrusega Kadrina valla raamatukogu arengukava aastateks 2016–2019.

2016. aastal valiti Kadrina valla raamatukogu aasta parimaks raamatukoguks Lääne-Virumaal.

2017. aastal rajati laenutuspunkt Ridakülla ja laiendati kinoklubi tegevust Huljale.

2018. aastal korraldati liikumispuudega inimestele koduteenindus ja kaks korda kuus teenindus Kadrina hooldekodu eakatele.

2019. aastal kinnitati vallavolikogu määrusega valla raamatukogu arengukava aastaiks 2020–2023. Raamatukogu välistrepile paigaldati raamatute tagastuskast (valmistas OÜ Kolm Pluss Üks).

2020. aastal pälvis Kadrina valla raamatukogu Lääne-Virumaa aasta õpiteo eripreemia. Koroonapandeemia tõttu katsetati edukalt kontaktivaba laenutuse võimalusi.

Raamatukogu on Kadrinas läbi aegade olnud üks kohaliku kultuurielu eestvedajaid. Viimased tosinkond aastat on tänu projektidest-programmidest taotletud toetustele korraldatud iga aastaga üha rohkem kõikvõimalikke kohtumisõhtuid, näitusi, õppereise jm sisukaid kultuuriüritusi, mis on kogukonnale tasuta.