Johann Jacob Pfeiff (ladina Johannes Jacobus Pfeiffius; 22. november 1613 Alt-Stettin – 27. märts 1676[1] Tallinn) oli Eestimaa piiskop.
Ta lõpetas 20. septembril 1638 Wittenbergi ülikooli ja oli 17. märtsist 1639 Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) pastor.
6. veebruaril 1665 nimetati ta Eestimaa ja Tallinna piiskopiks ning ta oli 1666. aastast ka Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor.[2] [3] ja Eestimaa konsistooriumi president[4]
Tema vanemad olid Šotimaa aadlisuguvõsast pärit Pommeri õuenõunik, doktor ja advokaat Johann Pfeiffius ja Maria Faber, kes oli Stettini ülemsuperintendendi (1595–1613) dr. Jakob Faberi (1537–1613) tütar.[5]
Ta abiellus 21. juunil 1640 Anna Grundeliga (surnud 1704), kes oli Alby (Botkyrka) mõisniku ja Stockholmi bürgermeistri Jacob Petersson Grundeli (1590–1667) tütar ning Riia kuberneri ja Ingeri kindralkuberneri, feldmarssali ja vabahärra Simon Grundel-Helmfelti (1617–1677) õde.[6] Abielust sündisid:
- Friedrich Pfeiff (surnud 1710), Rootsi aadlik, major, oli lastetus abielus Margaretha Lidemaniga;
- Daniel Pfeiff (1653–1701), Rootsi aadlik, Turu õuekohtu sekretär (1685–1692) ja assessor (1692–1701), Karl XI ihuarsti dr. Peter Spechti (1623–1676)[7] tütre Gertrud Helena Spechti abikaasa.[8] Uusikaupunki rahuläbirääkimiste (1721) sekretäri Johan Jakob Pfeiffi (1686–1740) isa.[9]
Matthaeus Fischer: Göttlicher Schatz In Irrdischen Gefässen, Welchen Der ... Johannes Jacobus Pfeiffius, Ihrer Königl. Mayst. ... Bischoff über das Hertzogthumb Ehstland und zu Reval, wie auch des Königl. Consistorii daselbst ... Praeses, In seiner Sterbligkeit wohl verwahret, bis Er Krafft dessen in die Seelige Ewigkeit der Seelen nach versetzet den 27. Martii Anno 1676. Und Als dessen Cörper ... zu seiner Ruhe-Kammer begleitet und in der DomKirche zu Reval beerdiget worden den 13. Febr. Anno 1677. ... Auff Begehren vorstellte Matthaeus Fischer, Pastor der Christlichen Teutschen Gemeine am Dom. Zu Stockholm gedruckt bey Niclas Wankijff, Königl. Buchdrucker, Stockholm, 1677
Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, lk. 413-415 Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 220 . Pfeiffid raamatus: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.697-698 Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.562-563 Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.716 Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia intill den 12 nov. 1823, då Hofrätten firade Sin andra Secular-fest., Helsingfors 1834 lk.261-262