Jakob Staël von Holstein
Rootsi arhitekt / From Wikipedia, the free encyclopedia
Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/06/Jakob_Sta%C3%ABl_von_Holstein.jpg)
Jakob Staël von Holstein sündis Pärnu bürgermeistri Matthias Stael von Holsteini (surn. 1649) pojana.
1652. aastal sai ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks.[1] [2]
Taani-Rootsi sõja tulemusel sai temast 1658. aastal Karl X Gustavi vägede peakorteriks olnud Køge komandant Taanis. 29. mail 1660 määrati ta Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa suurtükiväe ülemaks ja kindralkortermeistriks ning tema ametiülesannete hulka kuulus ka kindlustuste ehitamine (sealhulgas ka Tallinna Wismari raveliini jne tugevdamine[3]).
1666. aastal sai temast sõjanõunik, 1667. aastal Liivimaa maamarssal, 1673. aastal Eestimaa maanõunik ja sama aasta 15. septembril määrati ta Rootsi asehalduriks Tallinnas. 3. augustil 1674 ülendati ta suurtükiväe kindralmajoriks.
Arhitektina projekteeris ta mitu palladianistlikus stiilis elamut Toompeal. Tõenäoliselt on ta ka Maardu mõisahoone ja Pikk tänav 28 asuva Rootsi saatkonnahoone, nn Axel von Roseni (1624–1679) palee arhitekt.[4] Samuti projekteeris Palmse mõisa.
Ta hukkus duellil õuekohtu assessori, kindralmajori, maanõuniku ja Altenwoga vabahärra Gustav von Mengdeniga (1625–1688).[5] (Vt ka tema poeg Otto Reinhold von Mengden (surnud 1687) [6][7].)
Talle kuulusid Eestimaal Anija (Hannijöggi) ja Jõelähtme (Jegelecht) ning Liivimaal Ranka (Ramkau) mõis.