From Wikipedia, the free encyclopedia
Jakob Liiv (28. veebruar 1859 Alatskivi – 17. jaanuar 1938 Rakvere) oli eesti luuletaja, näite- ja proosakirjanik, Juhan Liivi vanem vend.[1]
| Jakob Liiv | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 28. veebruar 1859 |
| Surmaaeg | 17. jaanuar 1938 (78-aastaselt) |
Jakob Liiv töötas õpetajana Kavastul ning vallakirjutaja, raamatukaupmehe ja pangaametnikuna Väike-Maarjas. Ta osales Eesti Aleksandrikooli liikumises ja tegi kaastööd eesti rahvuslikele ajalehtedele. 1914. aasta alguses hakkas ilmuma ajaleht Rakvere Teataja, mida toimetas Jakob Liiv. Jakob Liivi eestvõtmisel moodustus kohalik kirjandusrühmitus Väike-Maarja Parnass [1], millesse kuulusid peale tema veel Jakob Tamm ja Peeter Jakobson.[2] Ta oli ka Avanduse Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamees.
Aastatel 1919–1921 oli Jakob Liiv Rakvere linnapea. Ta oli ka Rakvere teatri asutaja.
1938. aastal püstitati Väike-Maarjasse Jakob Liivi monument (skulptor Roman Haavamägi). Mälestusbüst seati vallamajaesisele platsile aleviku südamikku, Rakverre, kus kirjanik elas teise poole oma elust, püstitati haua-mälestusmärk. Samba avas haridusministeeriumi vabahariduse nõunik A. Leinjärv, pühitsemistalituse pidas Rakke õpetaja M. Saar.[2]
Väike-Maarjas on ka Jakob Liivi nimeline tänav ja park, tema elukoht (Viru tänav 19) tähistati 100. sünniaastapäeva puhul 28. veebruaril 1959 mälestustahvliga.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
