Jõgeva maakond
maakond Eestis From Wikipedia, the free encyclopedia
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. See hõlmab endise Jõgeva rajooni ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud Tartu- ja Viljandimaa alla.
 |
See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Jõgeva maakond (1949–1950) |
| Jõgeva maakond | |
|---|---|
Pindala: 2545 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 27 739 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 10,9 in/km² | |
| Maakonnalinn: Jõgeva | |
 |
Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud piklikud künkad (voored) ja orud, mille kujundasid jääaegsed liustikud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed Kalevipoja legendid.
Jõgevamaal on kolm linna (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond kolmeks vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990.
Majanduses domineerib põllumajandus, Peipsi rannikul on oluline ka kalapüük.
Kultuuriloos on tähtis Põltsamaa kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka Palamuse, Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen.
Jõgeva maakond asub Ida-Eestis. Jõgevamaa piirneb kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga.
Jõgeva maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vald.
Jõgeva maakonna keskosas paikneb Vooremaa – loode-kagusihiliste suurvoortega maastikurajoon. Selle kõrgeim punkt on Laiuse mägi (144 m). Vooremaa kirdeserval Sadala ja Torma ümbruses paiknevad suured voorjad kõrgendikud. Vooremaa kaguserval Sõõru ümbruses on mõhnastik – Toljase mäed. Kohati leidub sandureid. Jõgeva maakonna kaguosa kuulub Kagu-Eesti lavamaasse. Maakonna idaosas paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga Peipsi madalik, mis on Mustvee ja Omedu ümbruses soostunud. Temast lääne pool on Endla soostik. Jõgeva maakonna lääneosas Põltsamaa ümbruses paikneb Kesk-Eesti moreentasandik valdavalt lainja moreenmaastikuga.[3]
Enamik Jõgeva maakonna territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. Maakonna lääneosas veestab Emajõe vasakpoolse lisajõe Põltsamaa jõe keskjooks, keskosas voolab Pedja jõgi umbes 95 km ulatuses ning Vooremaal on Amme jõe ülemjooks. Maakonna pikimate jõgede hulka kuuluvad Peipsi järve suubuvad Kullavere ja Mustvee jõgi.[3]
Väikejärvede summaarne pindala on 17,6 km² (ligi 0,7 % kogu territooriumist).[3] Voorte vahel paiknevad piklikud järved. Vooremaa keskosas need on Kuremaa, Pikk- ja Prossa järv, lõunaosas Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Saadjärv. Sõõru ümbruses on Jõemõisa-Kaiu järvestik ja Saare järv. Endla soostikus paikneb Endla järv.[3]
Vooremaal ja Kesk-Eesti moreentasandikul on levinud leostunud ja leetjad liivsavimullad karbonaatsel liivsavil, Kesk-Eesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad.[3]
Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsi madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril, Kärde ja Sadala vahel ning maakonna edelaosas Pikknurme ja Puurmani ümbruses.[3]
Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala (Endla, Alam-Pedja, Aidu, Tellise ja Mustallika looduskaitseala), kolm maastikukaitseala (Saarjärve looduspark, Vooremaa ja Kääpa maastikukaitseala).
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Jõgeva maakonnas 36 780 elanikku. Neist 47,01% oli mehed ning 52,99% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,30‰, suremuse üldkordaja 12,29‰ ja loomulik iive −2,99‰. 90,36% elanikest oli eestlased ja 7,54% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,90%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,98% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,12%. Töötuse määr[4] oli 11,3%. Rahvastiku tihedus oli 14,1 in/km².[5]
2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõgeva maakonna rändega rahvaarv 32 679, sellest 15 639 meest ja 17 040 naist. 0–14-aastasi oli 4616, 15–64-aastasi 21 244 ning 65-aastasi ja vanemaid 6819.[6]
Asustusüksused
Jõgeva maakonnas on kolm linna, 12 alevikku ja 225 küla.[7]
Linnad: Jõgeva – Mustvee – Põltsamaa
Alevikud: Adavere – Avinurme – Jõgeva – Kamari – Kuremaa – Laiuse – Lohusuu - Palamuse – Puurmani – Sadala – Siimusti – Torma
Külad: Aidu – Alastvere – Alavere – Altnurga – Annikvere – Arisvere – Assikvere – Eerikvere – Ehavere – Elistvere – Ellakvere – Endla – Esku – Haavakivi – Halliku – Härjanurme – Imukvere – Iravere – Jaama – Järvepera – Jõune – Jüriküla – Juula – Kaarepere – Kaasiku – Kaave – Kaavere – Kablaküla – Kadrina – Kaera – Kaiavere (Palamuse) – Kaiavere (Tabivere) – Kaitsemõisa – Kalana – Kaliküla – Kallivere – Kalme – Kantküla – Kassema – Kassinurme – Kassivere – Kaude – Kauru – Kiisli – Kirikuvalla – Kirtsi – Kivijärve – Kivimäe – Kodavere – Kodismaa – Koimula – Kokanurga – Koogi – Kose – Koseveski – Kudina – Kuningamäe – Kurista – Kursi – Kõduküla – Kõnnu (Torma) – Kõnnujõe – Kõola – Kõpu – Kõrenduse – Kõrkküla – Kärde – Kärksi – Kääpa – Laasme – Lahavere – Laiusevälja – Lebavere – Leedi – Lemuvere – Levala – Liikatku – Liivoja – Lilastvere – Lilu – Loopre (Pajusi) – Luige – Lõpe – Lümati – Lustivere – Luua – Maardla – Maarja-Magdaleena – Metsaküla – Metsanurga – Moku – Mooritsa – Mullavere – Mõhküla – Mõisaküla – Mõisamaa – Mõrtsi – Mällikvere – Nautrasi – Nava – Neanurme – Nurga – Nõmavere – Nõmme – Nõva – Näduvere – Odivere – Omedu – Ookatku – Oti – Otslava – Paduvere – Painküla – Pajusi – Pakaste – Pala – Pällu – Palupere – Pataste – Patjala – Pauastvere – Pedassaare – Pedja – Perametsa – Piibumäe – Piirivarbe – Pikkjärve – Pikknurme – Pilu – Pisisaare – Pööra – Praaklima – Pudivere – Puduküla – Puiatu – Punikvere – Putu – Raadivere – Raaduvere – Raatvere – Rahivere – Raigastvere – Raja – Ranna – Rassiku – Reastvere – Reinu – Rohe – Ronivere – Ruskavere – Rõstla – Rääbise – Räsna – Sääritsa – Saarjärve – Saduküla – Sassukvere – Sätsuvere – Selli – Sepa – Sirguvere – Soomevere – Sõõru – Sopimetsa – Sortsi – Sudiste – Sulustvere – Süvalepa – Tagumaa – Tähkvere – Tammiku – Tapiku – Tarakvere – Tealama – Teilma – Tooma – Toovere – Tõrenurme – Tormi – Tuimõisa – Tuulavere – Tõikvere – Tõivere – Tõrve – Uhmardu – Umbusi – Uuevälja – Vägari – Vägeva – Vahi – Vaiatu – Vaidavere – Väike-Kamari – Vaimastvere – Valgma – Vana-Jõgeva – Vanamõisa – Vanassaare – Vanavälja – Varbevere – Vassevere – Vea – Veia – Vilina – Viruvere – Visusti – Vitsjärve – Voldi – Voore – Vorsti – Võduvere – Võhmanõmme – Võidivere – Võikvere – Võisiku – Võtikvere – Väljataguse – Õuna – Õvanurme – Änkküla – Äteniidi
Koolidest tegutsevad Jõgeva maakonnas teiste seas Jõgevamaa Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Oskar Lutsu Palamuse Põhikool, Kiigemetsa Kool, Kuremaa Lasteaed-Algkool, Laiuse Põhikool, Voore Põhikool, Jõgeva Muusikakool, Mustvee Muusika- ja Kunstikool, Põltsamaa Muusikakool, Põltsamaa Kunstikool, Puurmani Mõisakool, Jõgeva Täiskasvanute Keskkool ja Luua Metsanduskool.
Eesti haridusloos on olulisel kohal Põltsamaa. Juba 1638–1806 tegutses seal saksa kool, 17. sajandi lõpul asutati ka eestikeelne Põltsamaa köstrikool. 19. sajandi teisel poolel püüti just Põltsamaale rajada Eesti Aleksandrikooli.
Palamuse kihelkonnakooli kirjutas eesti kirjanduslukku Oskar Luts jutustuses "Kevade".
Jõgeva maakonnas põhiline majandusharu on põllumajandus. Edukamate põllumajandusettevõtete seas on olnud näiteks Torma Põllumajandusosaühing, Sadala Piim OÜ, Õnne Piimakarjatalu osaühing ja Härjanurme Mõis OÜ. Põllumajandussaaduste töötlejatest on tuntud Põltsamaa Felix AS (konservid), AS Werol Tehased (toiduõlid) ja piimaühistu E-Piim Põltsamaa meierei juustutooted. Kalandusettevõtetest paistavad silma Peipsi Kalatööstus, OÜ Kalameister ja OÜ Profit Plussi Kadrina tööstus. Masinaehitusega tegeleb OÜ Same, tarbekeemia tootmisega Mayeri Industries AS ning puidutöötlemisega AS Valmeco, AS Mo-Puit ja AS Puit-Profiil.[7]
Praegune Jõgeva maakond loodi 1990. aasta 1. jaanuaril, mil Jõgeva rajoon nimetati ümber maakonnaks[8]. Jõgeva maakonna piirid kattuvad osalt Jõgeva rajooni piiridega pärast 1962. aastat.
Jõgeva rajooni aladest enamik kuulus omakorda 1949. aastal moodustatud Jõgevamaa alla. Ta hõlmas Põhja-Tartumaast Kursi, Laiuse, Palamuse ja Torma kihelkonna ning Kodavere, Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonna põhjaosa ja Kirde-Viljandimaast Põltsamaa kihelkonna.[3] 1950. aastal moodustati Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve valla territooriumidest Jõgeva rajoon, millega liideti 1959. aastal suurem osa Mustvee rajooni. 1962. aastal liideti veel Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Tartu rajooni Pala külanõukogu ning eraldati Jõgeva rajoonist Avinurme ja Lohusuu vald.[3]
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Jõgeva maakonda järgmised haldusüksused:[9]
- linnad: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa
- vallad: Jõgeva, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Raja (Kasepää), Saare, Tabivere ja Torma vald
2017. aasta haldusreformiga moodustati Jõgeva maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vald. Haldusreformi järel kuuluvad Mustvee valla koosseisus Jõgeva maakonda ka varem Ida-Viru maakonda kuulunud Avinurme ja Lohusuu valla ala. Jõgeva maakonda kuulunud Tabivere valla ja Pala valla alad kuuluvad haldusreformi järel vastavalt Tartu valla ja Peipsiääre valla koosseisus Tartu maakonda.[10]
Maakonna juhid
Alates maakonna moodustamist 1949. aastal oli maakonna juhiks Jõgevamaa täitevkomitee esimees, alates 1953. aastast Jõgeva rajooni RSN täitevkomitee esimees. Need olid:[11]
- 1949–1951 Nikolai Raudla
- 1952–1953 August Salundi
- 1953–1962 Grigori Zivotnikov
- 1962–1982 Gori Valgur
- 1982–1988 Madis Ruussaar
- 25. mai 1988 – 15. jaanuar 1990 Priit Saksing
Jõgeva maakonna taastamisel hakkas maakonda juhtima Jõgeva maavanem. Sellel ametikohal olid:[12]
- 15. jaanuar 1990 – 6. juuli 1994 Priit Saksing
- 14. juuni 1994 – 25. märts 1999 Meelis Paavel
- 22. juuni 1999 – 22. juuni 2004 Margus Oro
- 2. august 2004 – 1. august 2009 Aivar Kokk
- 2009–2017 Viktor Svjatõšev
Jõgevamaa tähtsamad vaatamisväärsused on Põltsamaa ordulinnus ja loss, Põltsamaa kirik, Eesti Aleksandrikooli hoone Kaarlimõisas Põltsamaa lähedal, Puurmani mõis, Kursi kirik, Kärde rahumajake, Kuremaa mõis, Laiuse ordulinnus, Laiuse pärn, Laiuse Jumalaema Sündimise kirik, Laiuse Püha Jüri kirik, Palamuse kirik, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Elistvere Loomapark, EELK Mustvee kirik, Raja vanausuliste palvemaja, Torma kirik, Kodavere kirik, Luua mõis, Luua arboreetum, Sõpruse park ja Endla soostik.
Arheoloogiamälestisi
Kurista linnamägi, Ripuka Punamägi, Kassinurme linnus, Vilina linnamägi, Kalana linnamägi, Ehavere linnamägi, Tarakvere linnamägi, Roela I linnamägi, Roela II linnamägi, Reastvere linnamägi.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
