Istumine

Istumine on keha olek puhkeasendis, kus toetutakse peamiselt tuharatele või puusadele ja ülakeha on rohkem või vähem vertikaalses asendis.

Seiza

"Sitzender Junge" ("Istuv poiss"), Werner Stötzer, 1956

Istumise variandid

Istumine põrandal

Põrandal võib istuda nii sirgete kui kõverdatud jalgadega. Sirgete jalgadega istudes saab kasutada selja toetuseks mingit objekti või toetuda kätele. Kõverdatud jalgadega istudes võivad jalad olla paralleelselt (kõverdatud nagu põlvitades – põlved üles suunatud ja jalatallad toetumas maha või sääred reite all ja tuharad toetumas jalalabadele) või risti. Viimane on tavaline asend mediteerimisel.

Seiza ('õige istumine') on jaapanikeelne sõna, mis tähistab jaapani traditsioonilist istumisviisi, kus jalad on paralleelselt kõverdatud ja tuharad toetuvad jalalabadele, varbad suunatud taha. Sellega sarnaneb jooga vajrāsana.

Istumine kõrgemal istmel

Inimesel on võimalik peaaegu kõiki sobiva kõrgusega pindu kasutada istmena, sõltumata sellest, kas need on valmistatud istumise jaoks või mitte. Istmel istumiseks on kaks peamist võimalust: jalad asetsevad keha ees või on suunatud kahele poole keha kõrvale. Jalalabad võivad toetuda maha või jalatoele, olles horisontaalselt, vertikaalselt, sirgelt või kõverdatult erinevate nurkade all. Üks jalg võib asetseda risti üle teise ("jalg üle põlve"). Jalad võivad ka ilma toeta rippuda, kui iste on piisavalt kõrge. Ülakeha võib olla sirge, toetuda kummalegi küljele või taha või olla ettepoole kallutatud.

Uurimused näitavad, et tundide kaupa sirge seljaga istumine põhjustab liigseid pingeid ja võib tekitada kroonilisi seljaprobleeme. On leitud, et seljale kõige soodsam asend istumiseks on 45-kraadine tahanõjatumine ehk asend, kus selja ja jalgade vaheline nurk on 135 kraadi.^[1]

Vaata ka

• Kükitamine

Viited

1. "Sitting straight 'bad for backs'" BBC News, 28.11.2006, vaadatud 7.04.2010