Ida-Timor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.
|
Timor-Leste Demokraatlik Vabariik
| |||||
  Ida-Timori vapp
| |||||
 | |||||
| Juhtlause | Unidade, Acção, Progresso | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Riigihümn | Pátria | ||||
| Pealinn | Dili | ||||
| Pindala |
14 919 km²  | ||||
| Riigikeel | tetumi ja portugali | ||||
| Rahvaarv |
1 360 596 (2023)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 91,2 in/km² | ||||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||||
| President | José Ramos-Horta | ||||
| Peaminister | Xanana Gusmão | ||||
| Iseseisvus |
28. november 1975 (tunnustatud 20. mai 2002) | ||||
| SKT | 499 mln dollarit (2008) [2] | ||||
| SKT elaniku kohta | 469 dollarit (2008) [2] | ||||
| Valuuta | USA dollar (USD) | ||||
| Usund | katoliiklased (95%) [3] | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +9 | ||||
| Tippdomeen | .tl | ||||
| ROK-i kood | TLS | ||||
| Telefonikood | 670 | ||||
See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.
Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu Australaasia. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad.
Esimene laine toimus üle 40 000 aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed Austraalia ja Paapua Uus-Guinea. Nende järeltulijad on Austraalia aborigeenid.
Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid austroneeslased. Selle laine käigus toodi Timorile põllumajandus.
Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indohiinast.
Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli.
14. sajandil haarati Timor Hiina ja India kaubateedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat sandlipuud, orje, mett ja vaha.
Varased eurooplastest maadeavastajad, näiteks Antonio Pigaletta Magalhãesi ümbermaailmareisi ajal, teatasid 16. sajandi algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli Wehali kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv Larani küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. 1642 ja 1665 korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori.
Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid dominikaani mungad 1556 Lifau linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile maisi, kohvi, katoliikluse ja kirjaoskuse.
Kui Hispaania vallutas 1580 Portugali, kutsus ta kõik Portugali esindajad Ida-Indiast ära ja nii jäi see aastani 1640, kui Portugal taasiseseisvus.
Esimese kuberneri määras Portugal Timorisse 1702. Kuberneri asukohaks sai Lifau, alates 1769 Dili. Halduskeskuse vahetuse põhjustasid kohalike hõimude rünnakud Lifaule. Samal aastal vallutas Lääne-Timori Holland ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks. Portugal tunnustas Lääne-Timori kuulumist Hollandile alles 1859 Lissaboni rahulepinguga ja piir määratleti 1916 Haagi rahulepinguga. 1916. aasta piir ongi tänapäeva Ida-Timori ja Indoneesia vaheline piir.
Portugali võimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed. Peamine väljaveoartikkel oli sandlipuu, 19. sajandi keskpaigast alates ka kohv.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid 1941 Ida-Timori lühikeseks ajaks Hollandi ja Austraalia väed, et takistada Jaapanit piirkonda hõivamast. Pärast Portugali protesti tõmbas Holland oma väed välja ja Jaapan vallutas Ida-Timori rannikuala. Austraalia väed tõmbusid mägedesse ja jätkasid võitlust jaapanlaste vastu. Seda nimetatakse Timori lahinguks.
Pärast 1974. aasta riigipööret Portugalis ei pööratud Ida-Timorile enam tähelepanu ja see viis võimuvõitluseni kohalike parteide vahel. 28. novembril 1975 kuulutas üks osapool Ida-Timori iseseisvaks riigiks, millega lõppes ka Portugali asumaa staatus. Kartes kommunistliku riigi teket alustas Indoneesia detsembris saare annekteerimist ja kuulutas järgmise aasta 17. juulil Ida-Timori enda 27. provintsiks.
Indoneesia okupatsiooniperioodi käigus leidsid sageli aset kokkupõrkeid mässuliste ja valitsusvägede vahel. Perioodil 1974–1999 olevat nälja ja relvastatud konfliktidega tõttu hukkunud üle 100 tuhande kohaliku inimese.
ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad. Ida-Timor kuulutati ÜRO haldusterritooriumiks. 20. mail 2002 kuulutati Ida-Timor iseseisvaks ja 27. septembril liitus riik ÜRO-ga.
2004. aasta rahvaloenduse andmetel on 96% timorlastest on katoliiklased, 2% protestandid.
Ida-Timor on jaotatud 13 ringkonnaks.
| Ringkond | HASC | Rahvaarv | Pindala | Keskus |
|---|---|---|---|---|
| Aileu | TP.AL | 32 500 | 729 km2 | Aileu |
| Ainaro | TP.AN | 44 100 | 797 km2 | Ainaro |
| Baucau | TP.BC | 97 600 | 1494 km2 | Baucau |
| Bobonaro | TP.BB | 90 700 | 1368 km2 | Maliana |
| Cova Lima | TP.CL | 63 900 | 1226 km2 | Suai |
| Dili | TP.DL | 179 600 | 372 km2 | Dili |
| Ermera | TP.ER | 89 500 | 746 km2 | Ermera |
| Lautem | TP.BT | 52 100 | 1702 km2 | Lospalos |
| Liquiça | TP.LQ | 54 800 | 543 km2 | Liquiça |
| Manatuto | TP.MT | 34 900 | 1706 km2 | Manatuto |
| Manufahi | TP.MF | 37 200 | 1325 km2 | Same |
| Oecussi | TP.AM | 50 500 | 815 km2 | Pante Macassar |
| Viqueque | TP.VQ | 59 600 | 1781 km2 | Viqueque |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
