From Wikipedia, the free encyclopedia
iMac on kõik-ühes-arvutite seeria Macintoshi lauaarvutite hulgas, mille on kujundanud, loonud ja toodab Apple Inc. iMac on olnud Apple’i pakutav peamine lauaarvuti alates selle turuletoomisest 1998. aastal, toodet on uuendatud viis korda. Algselt meenutas iMac G3 välimuselt tilka – tegelikult oli see värvilisest ja läbipaistvast plastist korpus, milles pilt kuvati katoodkiiretoruga kuvarile. See vahetati peatselt peenema disainiga ja sisselükatava optilise ketta seadmega (slot-loaded optical drive) variandi vastu välja. Teine täiustatud versioon, iMac G4, koosnes poolkerakujulisest alusest, mis sisaldas kõiki peamisi komponente (välja arvatud kuvar), ning sellele alusele toetuvast vabalt liikuvast toest, millel asetseb LCD-kuvar. Kolmandal ja neljandal uuendatud versioonil, iMac G5-l ja Intel iMacil, paiknesid komponendid vahetult ekraani taga, luues õhukese ja ühtse disaini – lihtsal metalljalal seisev ekraan oli üles-alla liigutatav. Praegune iMac on eelmisest versioonist õhem. Üle kogu esipaneeli on kasutatud anodeeritud alumiiniumi ja klaasi. SDXC-pesa on paigutatud sisselükatava super-kettaseadme (Slot-Loading SuperDrive) alla.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
iMaci avalikustamine 1998. aastal põhjustas palju arutelusid ja ärevust nii kommenteerijate, fännide kui ka vastaste hulgas.[1] Apple’i drastilised muudatused Macintoshi riistvara osas tekitasid vastakaid arvamusi. Sel ajal üritas Apple täiustada oma jaemüügistrateegiat, väites, et nende arvuti näeb tagant parem välja kui teiste tootjate arvutid eest.[2]
Apple’i sõnul tähistavat "i" Internetti, enamgi veel, toodet esitletakse kui isiklikku seadet – "i" kui individuaalne. Erilist rõhku asetati n-ö "karbist väljas-kogemusele, kus kasutajal piisas vaid paarist liigutusest, et arvuti töökorda seada ja Internetti kasutada.[3][4][5] Hiljem laiendas Apple eesliite "i" kogu oma tootevalikule – nõnda sündisid iPod, iBook, iPhone ja iPad ning tarkvarast iLife, iWork ja iTunes (meediapleier ja -pood).
Apple esitles esimest IMaci mudelit mais 1998. Imac G3 erines oluliselt oma konkurentidest ja Apple'i eelmistest mudelitest. Apple tõi USB-pordi standardisse ja seetõttu loobuti SCSI-, ADB- ja Geo Porti liidestest. IMac G3-s loobuti 3,5-tollisest disketiseadmest disaini huvides. Mõnedele kasutajatele ei olnud see meelt mööda. Siiski oli firmasid, kes tootsid IMaci sarnase disainiga väliseid USB-porti käivaid disketiseadmeid. IMaciga oli kaasas hiir Apple USB Mouse, mis oli kahjuks ebaõnnestunud disainiga ning asendati 2000. aastal uue hiirega Apple Pro Mouse, ja USB-klaviatuuriga (Apple USB Keyboard). Algselt pakuti ainult Bondi Blue värviga IMaci, kuid aastal 1999 lisandusid Strawberry (Punane), Blueberry (Sinine), Tangerine (Orans), Grape (Lilla) ja Lime (Roheline). Hiljem lisandus veel värve. IMac G3 uuendati mitu korda. Algne 233 MHz protsessor asendus 1999. aastal 266 ja 333 MHz protsessoriga. Samuti uuendati videokaarti (Algne ATI Rage IIC asendus ATI Rage Pro'ga). Väliselt uuendati IMaci 1999. aasta oktoobris, kui kandiline CD-seadme sahtel asendati ümaramate servadega kettaseadmesahtliga (Slot-Loading). IMaci operatsioonisüsteem oli algselt Mac OS 8.1, kuid 2000. aastal asendati see uue IMaciga, mille operatsioonisüsteem oli Mac OS 9. Samal aastal lisandus ka uut värvi korpusi, näiteks Graphite (tumehall), Snow (valge), Indigo (tumesinine), Sage (heleroheline) ja Ruby (tumepunane). 2001. aastal asendus Mac OS 9 operatsioonisüsteemiga Mac OSX. 700 MHz protsessor võeti tootmisest maha jaanuaris 2002 IMac G4 tootmise huvides, kuid 600 ja 500 MHz protsessoriga IMac G3 toodeti kuni 2003. aasta märtsini. Siis lõppes kogu IMac G3 tootmine.
IMac G3 uuendatud Slot loadingu mudel.
Apple tootis iMac G4 arvutit 2002. aasta algusest kuni 2004. aasta keskpaigani. Uus mudel vahetas välja juba vananenud iMac G3. Võrreldes eelmise mudeliga oli uuenenud arvuti disain: 15-tolline LCD-ekraan asetses liikuval toel, mis omakorda paiknes poolkerakujulisel alusel. Viimane aga kujutas endast arvuti põhikorpust, milles paiknes täissuuruses tray-loadingu-tüüpi optiline seade ja 16. generatsiooni protsessor (PowerPC 74xx-seeria). Kogu tootmises olnud aja vältel oli see LCD-ekraaniga arvuti tuntud kui "uus iMac". Samal ajal nimetati munakujuline iMac ümber iMac G3-ks ning jätkati selle müüki paar kuud. Pärast niinimetatud "Uue iMaci" tootmise lõpetamist, muudeti selle nimi tagantjärele iMac G4-ks. Nimemuutus oli vajalik, eristamaks seda mudelit uuest ning edukast iMac G5-st.
iMac G4 reklaamides võrdles Apple arvuti paindlikkust laualambi omaga. Sellest tulenevalt sai see mudel hüüdnimeks "iLamp". Paaril järgmisel aastal täiendati iMac G4 jooksvalt, nimelt toodi müügile nii 17- kui ka 20-tollise ekraaniga mudelid. Sellega lõpetas Apple kineskoopekraanidega arvutite müügi. Ent LCD-ekraanidega iMacid ei suutnud võistelda odavamate G3-dega, seda suuresti LCD-ekraanide kalli tehnoloogia tõttu.
iMac G5 oli viimane mudel iMaci seeriast, mis kasutas PowerPC (PPC) arhitektuuri, tehes sellest ühtlasi ka viimase iMaci, mis suutis käitada Mac OS 9 (Classic) programme. 2004. aasta augustis tegi iMaci disain läbi tõsise ümbertöötluse. Selleks ajaks oli PowerPC protsessor juba välja lastud ning kasutusel Power Maci seeria arvutites. Power Mac G5 vajas PowerPC 970 protsessori tekitatava soojakao ohjeldamiseks mitmeid ventilaatoreid ja suuremat korpust. Apple’i uus iMaci disain võimaldas mahutada Power PC 970 protsessori ühte omanäolisse all-in-one vormi. Uues iMac G5-s olid kasutusel 17- ja 20-tollised LCD-ekraanid ning nii emaplaat kui optiline seade olid mahutatud vahetult ekraani taha. Eelnevad muutused kokku tekitasid kujutluse arvutist kui paksendatud LCD-ekraanist.
iMac G5 avalikustati 2004. aasta augustis (iMac G5 – M9250LL / – M9248LL / – M9249LL / – olid tuntud kui Rev A). Mudelivalik piirdus 1,8 GHz 20-tollise või 1,6 / 1,8 GHz 17-tollise ekraaniga. Kõikidel mudelitel oli esindatud umbes kahe tolli paksune revolutsiooniline kõik-ühes integreeritud korpus. Täiustatud jahutussüsteemi kontrolli eest kandis hoolt operatsioonisüsteem. Madalal CPU koormusel muutis see iMac G5 praktiliselt hääletuks.
iMac G5 uuendati 2005. aasta märtsis (tuntud – Rev B). Mudel sai nimeks Ambient Light Sensor ehk ALS iMac G5. Omades käputäie konfiguratsiooni-erinevusi, asendas see esimese põlvkonna iMac G5. Nimelt oli uuel ALS iMacil rohkem RAM-i, suurem kõvaketas, parem graafikakaart, Gigabit Ethernet, AirPort Extreme (802.11g) ja Bluetooth 2.0 EDR.
iMac G5 uuendati veel 2005. aasta oktoobris (tuntud – Rev C). Lisati iSight veebikaamera ja Apple’i Front Row meedialiides. Muuhulgas sai see mudel kiirema protsessori, rohkem mälu, suurema kõvaketta ja parema graafikakaardi. Kuigi see iMac G5 näis kahe eelmise versiooniga sarnane, oli tegelikult muudetud arvuti detailide paigutust ning sellega võidetud nii jahutuses kui ka jõudluses.
iSight iMac G5 kadus müügilt 2006. aasta alguses, mil toimus üleminek Inteli-põhistele iMacidele. Kuue kuu jooksul alates 10. jaanuarist 2006 tegi kogu Apple'i toodang läbi muutuse: edaspidi toetuti Inteli kiibil põhinevale emaplaadile. Sellest hoolimata jääb kõne all olev arvuti kõige võimsamaks PPC G5 iMaciks läbi aegade, pakkudes rõõmu neile, kes on nõus Tigeri/Leopardi OS-ile truuks jääma.
1997. aastal väljastatud aastapäeva arvuti (Twentieth Anniversary Macintosh) on eeskujuks hilisemale kõik-ühes iMac seeriale. Edu iMaciga lubas Apple’il jätkata Power Macintoshi seeria turustamist, mis on suunatud eelkõige nõudlikumale kasutajale. See omakorda tõi kaasa analoogse müügistrateegia sülearvutite turul, kus 1999. aastal lasti välja iMaci-sarnane iBook (vastavalt klass kõrgem toode oli Powerbook). Sellest ajast alates on Apple jätkanud tavakasutus- ja profiklassi toodete eristamisega. Apple’i suunatus disainile on loonud igale tooteversioonile omanäolise väljanägemise. 1990. aastate lõpul ja 2000. aastate algul vältis Apple tuhmide värvide kasutamist arvutite korpustel. Erksad värvid muutsid Apple’i tooted silmapaistvateks ja ihaldusväärseteks. 21. sajandi esimese dekaadi lõpuaastatel hakkas Apple korpustes kasutama anodeeritud alumiiniumi koos valge, musta ja läbipaistva polükarbonaat plastikuga. Tänapäeval on paljud PC tootjad disainiteadlikumad kui enne iMaci esitlemist – mitmevärviline disain on saanud tavapäraseks – mistõttu paljud süle- ja lauaarvutid on värvilised ja isegi mustrilised.[6]
Apple’i poolt kasutatud läbipaistva "candy"-värvi plastiku edu turul inspireeris disainereid seda kasutama ka teistel toodetel. Näiteks võileivagrillidel, kaasaskantaval elektroonikal, pliiatsiteritajatel, videomängu konsoolidel ja erinevatel sisendseadmetel (näiteks Nitendo 64-l, mille eriväljaanne kandis nime "Funtastic colors"). Apple’i disainist on hiljemgi šnitti võetud: näiteks inspireerisid lumivalgest plastikust valmistatud iPod, iBook G3 (Dual USB) ja iMac G4 teisi tootjaid kasutama sarnast disaini ka oma tarbeelektroonika seadmetel.
iMaci kindel suunitlus USB-liidesele tähendas Maci kasutajate jaoks seda, et vanad hiired, klaviatuurid, printerid, skannerid ning välised kõvakettad muutusid kasutuks. Nimelt varemalt kasutati Macintoshi sisendseadmetes erilist ADB (Apple Desktop Bus) liidest, ent vaid vähesed sisendseadmete tootjad pakkusid vastava liidesega seadmeid. Lisaks kesisele valikule oli ka nende toodete hind keskmisest kõrgem. Puuduvad SCSI pordid hirmutasid Maci kasutajaid kõige enam, sest väliste kõvaketaste tarbeks oldi harjutud kasutama just SCSI liidest. Nüüd aga hakkas iMac propageerima USB-liidese kasutamist. Just iMaci uuenduse tõttu hakkas üha enam ettevõtteid turule tooma USB-ga ühilduvaid sisendseadmeid. Kusjuures polnud kokkusattumus, et paljud (esimesed) USB-seadmed oli läbipaistvas rohelises või sinises korpuses.
Apple tutvustas Sony 3,5-tollist flopiseadet koos oma Macintoshi arvutiga 1984. aastal. 14 aastat hiljem lõpetas firma selle seadme tarnimise oma arvutites, näiteks iMacil flopiseade puudus. Press võttis sellise otsuse vastu teatava skeptitsismiga. Flopiseadmest loobumine oli julge samm, kuid Apple läks veel kaugemale, teatades: "Nüüdsest alates kasutate failivahetuseks Internetti ja kohalikku võrku (LAN – Local Area Network)." Ja neil oli õigus. Tänapäeva arvutitel puudub flopiseade, kuid kasutajad ei tunne sellest ka puudust. Eelnev näitab selgelt, et Apple oli ka siis sammu võrra ajast ees.
Pärast iMaci esitlemist sai mitmevärvilisest läbipaistvast plastist korpus omaseks märgiks laiatarbekaupade tööstusele. Seega, märgates "candy"-värvilistes läbipaistvates plastkorpustes tarbeesemeid, võime selle eest tänada (või kiruda) iMaci peainseneri Jonathan Ive'i.
Trendilooja tähe all liikus Apple ka edaspidi. 2002. aastal müügile toodud lameekraaniga iMac ei olnud enam erksavärviline, vaid pilkupüüdvalt lumivalge. Apple hakkas oma toodetel propageerima lihtsust, korrapära ja elegantsi. Nõnda ei jäänud teistel tarbeelektroonika pakkujatel samuti muud üle, kui vooluga kaasa minna. Seega pole sugugi imekspandav, et sarnaselt viimaste iMacidega võime suurt osa tänasest tarbeelektroonikast näha alumiiniumhallis, lumivalges või läikivmustas korpuses.
Apple’i esimene turustamisvõte iMaciga tugines suuresti Interneti populaarsuse suurendamisele 1990. aastate keskpaigas. Et i-täht nimes iMac sobis ideaalselt esindama ka Internetti, kasutas Apple seda osavalt ära oma toote reklaamis. Nimelt esitles Apple iMaci kui lihtsat arvutit, millega saab kergesti luua ühenduse ülemaailmsesse võrku. Rõhutades just neid kahte aspekti – ühenduvust ja lihtsust – suutis Apple eristada oma toote teistest turul olevatest arvutitest. Reklaam oli tulemuslik.
iSee, iToo – iPod, iPhone, iChat, iLife, iSight, iWork jne. Kust küll need väikese i’ga sõnad tulid? Selle fenomeni algust võib seostada just iMaci turule toomisega. "i" nimes "iMac" seisis algselt Interneti tähenduses. Mõned alternatiivid "i" tähendusele võib leida ka Steve Jobsi iMaci esitlusslaididelt 1998. aastast, kus "i" on sümboliks sõnadele individuaalne, inspireeriv ning informeeriv. Prefiks "i" jõudis isegi arvuti ja Apple’iga seondumatute toodeteni, seda peamiselt iPodi lisaseadmete näol. Pärast seda, kui Interneti kõmulisus hakkas vaibuma ning sai osaks inimeste igapäevaelust, suunas Apple eesliite "i" sümboliseerima inglispärast tähendust "mina". Käsikäes selle muutusega toodi turule uued tooted: iChat ja iSight (minaVestlen, minaNäen).
Enne iMaci oli personaalarvutite korpuste disain ummikusse jooksnud. Enamus arvutitootjaid tõid turule beeže või halle metallkaste, igaüks mitte midagi rohkemat kui funktsionaalne ese, kaugel esteetilisest loomingulisest disainist. iMaci disain murdis selle ahela, tuues jäikade nurkade asemele lauged kurvid ning vahetades igavad lahtunud värvid välja elavate ja erksate vastu. Apple taotles isegi uue termini "Bondi blue" kasutusele võtmist. See pidi tähistama Austraalias asuva Bondi ranna vee sini-rohelise varjundi järgi nime saanud värvi, mida Apple kasutas oma arvutite disainis kombineerituna jää-valge triibulise mustriga.
iMac on pälvinud märkimisväärset heakskiitu kriitikutelt. Näiteks kirjeldab tehnoloogiakolumnist Walt Mossberg iMaci kui "Gold Standardit lauaarvutite hulgas".[7] Ajakiri Forbes kirjeldas esialgseid "candy"-värvi iMac arvuteid fraasiga "tööstust muutev edu".[8] Esimene 24-tolline Core 2 Duo iMac sai CNET-i 2006. aasta jõulukingi "Top 10" edetabelis "Must-have desktop" tiitli.[9] Samas seisab Apple silmitsi kollektiivse hagiga avalikkuse petmise pärast. Nimelt lubas Apple iMaci ekraanides värviedastuseks miljoneid värve, kuid 2007. aastal turule toodud 20-tolline mudel edastas lubatu asemel vaid 262 144 värvitooni.[10] Antud teema tõusis päevakorda, kuna kvaliteetsema tehnoloogiaga ekraanide asemel kasutati 6-bit piksli kohta "twisted nematic" (TN) ekraane. iMaci ühtse – integreeritud disaini loomisel tehtud kompromissid on pälvinud mõningast kriitikat. Näiteks Macworldi ajakirjaniku Dan Frakesi sõnul ei suuda iMac pakkuda midagi neile, kes Mac Pro’d osta ei jõua, kuid samas tahaksid võimaluse korral oma arvutit võimsamaks uuendada.[11] Nimelt uuendussoovi puhul ei saa vahetada ainult kuvarit, vaid välja tuleks vahetada terve arvuti. Viimastel iMacidel on graafikakaart MXM liidese põhine, ent ei Apple, ega ka kolmandad osapooled paku täiendkaarte, täiustamaks vana iMaci. Ainus erand selles osas oli iMac G3 ja "mezzanine" täiendkaart. Pärast iMac G5 turule tulnud mudelid raskendasid kasutajatel oluliselt kõvaketta ja optilise seadme vahetamist. Lisaks sellele keelas garantii eeskiri ka protsessorivahetuse. Need iMaci iseärasused ja piirangud loovad selge piiri Mac Pro ja iMaci turujaotusse.
| Põlvkond | iMac G3 | iMac G4 | iMac G5 | iMac (Intel plastic) | iMac (Aluminum) | iMac (Aluminum Unibody) |
| Kuvar | 15″ (13.8″ vaadatav osa) CRT | 15″, 17″, või 20″ LCD | 17″ või 20″ LCD | 17″, 20″, või 24″ LCD | 20″ või 24″ LCD | 21.5" või 27" LCD |
| Kaasasolev HDD | 4– 6 GB | 40–160 GB | 40–500 GB | 80–750 GB | 250 GB kuni 1 TB | 500 GB kuni 2 TB |
| Kaasapakutav Mac OS ja/või Mac OS X versioon[12] | 8.1, 8.5, 8.6, 9.0, 9.1, 10.0 | 9.2, 10.1, 10.2, 10.3 | 10.3, 10.4 | 10.4 | 10.4, 10.5 | 10.6 |
| Väljaandmiskuupäev | 15. august 1998 | 7. jaanuar 2002 | 31. august 2004 | 10. jaanuar 2006 | 7. august 2007 | 20. oktoober 2009 |
| Tootmise lõpetamine | märts 2003 | juuli 2004 | märts 2006 | august 2007 | oktoober 2009 | N/A |
27. juulil 2010 uuendas Apple iMaci tooteseeriat, võttes kasutusele uued Intel Core protsessorid. 21,5-tolliste mudelite ja ühe 27-tollise mudeli standardvarustuses on kahetuumaline Intel Core i3-protsessor, mille algtöökiiruseks on 3,06 GHz. Veel suurema jõudluse saamiseks on võimalik valida 27-tolline iMac, millel on neljatuumaline Intel Core i5-protsessor töökiirusega 2,8 GHz või valikuline Intel Core i7-protsessor töökiirusega 2,93 GHz. Neli tuuma muudavad kogu tegevuse kiiremaks: piltide haldamise, HD-video töötlemise, isegi graafikanõudlike 3D-mängude mängimise. Ja kuna Mac OS X Snow Leopard on kujundatud täielikult kasutama Inteli kahe- ja neljatuumalist arhitektuuri, on tulemuseks kiireim võimalik jõudlus. Uuendused on toimunud ka iMaci välimuses. Endise plastist musta tagakaane asemel on nüüd kasutusel ühes tükis alumiiniumkorpus. Lisaks on muudetud tugijala toetuspinna paksust ja kõlarite disaini. Kõlarid on nüüd tugevama bassiga ning selgema ja moonutamata heliga. Iga iMac-arvutiga on kaasas traadita hiir Magic Mouse: esimene Multi-Touchi hiir maailmas. Magic Mouse'i töö põhineb Multi-Touchi tehnoloogial, mille abil on võimalik kõike juhtida paari lihtsa "žestiga". Standardvarustusse kuuluva tarkvara abil saab hiire Magic Mouse oma soovi järgi ümber konfigureerida. Hiirt saavad kasutada nii vasaku- kui ka paremakäelised. Vasak- ja paremklõpsamine on võimalik ilma tegelike hiireklahvideta.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
