Hüpoteek
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegi seadmise asjaõigusleping tuleb sõlmida notariaalses vormis.
Algne omanikuhüpoteek – kui tagatav nõue puudub, siis on kinnisasja omanikul võimalus seada hüpoteek enda kasuks ja vajadusel seda hiljem tekkiva nõude rahuldamiseks kasutada. Omanik saab esitada notariaalselt kinnitatud avalduse, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse.[1]
Kui hüpoteek on jagatud osadeks, siis nimetatakse seda osahüpoteegiks. Hüpoteegi osadeks jagamine ning osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmine ei eelda omaniku nõusolekut.[2]
Omaniku ühishüpoteek – ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja. Iga kinnisasi vastutab kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Kinnistusraamatus tuleb märkida iga koormatava kinnisasja teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.[3]