Humbert Humbert
From Wikipedia, the free encyclopedia
Humbert Humbert on Vladimir Nabokovi 1955. aasta romaani "Lolita" peategelane. Lugu räägib keskealisest mehest, kellele saab kinnisideeks kaheteistkümneaastane Dolores Haze, keda Humbert hiljem kutsub raamatu pealkirja järgi Lolitaks. Humbert on oma psühholoogilise seisundi tõttu meelitatud ilusatest tüdrukutest, keda ta nimetab nümfideks.[1] Ta loob olukordi, et olla Lolitale lähemal ja abiellub tema emaga. Ta väidab, et armastas ainult Lolitat ja tema kinnisidee viib ta surmani. Romaan uurib kinnisidee, manipuleerimise ja ihade hävitava olemuse teemasid. See on kirjutatud Humberti ülestunnistusena vanglast ja lisab niiviisi narratiivile mitmekihilisust, kuna lugejad seavad kahtluse alla Humberti usaldusväärsuse.[2] "Lolitat" tunnustatakse selle keeruka proosa ja psühholoogilise raskuse, kuid seda kritiseeritakse ka tabuteemade kujutamise ja selle narratiivi eetiliste mõjude pärast. [3]