Hoyningen-Huene
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene ; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa. [1]
Suguvõsa oli immatrikuleeritud Kuramaa (Nr.25), 1746 Eestimaa (Nr.216), 1785 Saaremaa (Nr.43) ja 1818 Liivimaa (Nr.320) rüütelkonna aadlimatriklisse.[2]
Suguvõsa üks liin algab Karl Friedrich von Huenest, kes 6. veebruaril 1729 võeti Eestimaa rüütelkonna liikmeks ja kes pärineb Kuramaa hertsog Wilhelmi õuemarssalist Marten von Hüenegenist. Neile kuulus mitu mõisa Saaremaal. Teine liin algab Lehtse mõisa ostnud Otto Eberhard von Huenest (1730–1788), kelle poola sõjaväelasest isale kuulusid mitmed mõisad Leedus ja Mazbērstele (Klein-Bersteln) Bauska lähedal Kuramaal.[3].
3. aprillil 1862 sai suguvõsa senati ukaasiga (Nr. 2823) Vene tunnustuse parunitiitlile (vabahärratiitlile)[4] ja 12. augustil 1863 sama tunnustuse ka Preisimaal, Preisi kindralleitnant Wilhelm von Hoiningen (1790–1858) järglastele.