Horezmi dünastia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Horezmi dünastia, tuntud ka kui Horezmi šahhide dünastia oli turgi mameluki päritolu sunniitlik dünastia. Dünastia valitses kõrgkeskajal (u 1077–1231) suurt osa Suur-Iraanist; algul oli Horezmi dünastia Karakitai riigi ja Seldžuki impeeriumi vasall, hiljem iseseisev riik kuni mongolite sissetungini 13. sajandil. Dünastia esimene valitseja oli turgi päritolu Anushtegin Gharchai, kes oli algselt Seldžuki sultani ori, kuid hiljem tõusis Horezmi kuberneriks. Tema pojast Muhammad I-st sai esimene Horezmi pärijašahh.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Quick Facts Valitsusvorm, Šahh või sultan ...
Horezmi impeerium 1077–1231 | |||||
Horezmi impeeriumi valdused aastatel 1190–1220 | |||||
Valitsusvorm | monarhia, oligarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Šahh või sultan |
Anushtegin Gharchai (esimene, 1077–1096/7) Jalal ad-Din Mingburnu (viimane, 1220–1231) | ||||
Pealinn |
Köneürgenç (1077–1212) Samarkand (1212–1220) Ghaznī (1220–1221) Tabriz (1225–1231) | ||||
Pindala | 3 600 000 km² (1218) | ||||
Rahvaarv | 5 000 000 (1218) | ||||
Peamised keeled |
Pärsia Kipšaki | ||||
|
Close