Hemofiilia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hemofiilia ehk veritsustõbi (ladina keeles haemophilia) on ühe või mitme hüübimisfaktori kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil põhinev pärilik veritsushaiguste rühm.[1]
See artikkel räägib inimestel esineda võivast veritsustõvest; loomade haiguse kohta vaata artiklit Hemofiilia (loomad) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2021) |
Hemofiilia on kaasasündinud pärilik vere hüübimise puudulikkus, mille tagajärjel ei teki veresoone vigastuse korral vere hüüvet ehk trombi, mis peataks verejooksu. Enamasti on hemofiilia pärilik, kuid vahel harva leitakse haigust põhjustavas geenis mõni täiesti uus defekt. Hemofiiliahaigel on verejooks keskmisest pikaajalisem, tekivad kergesti verevalumid ning tal on suurenenud risk liigese- ja ajusisesteks verejooksudeks.