eesti mägironija ja mägimatkaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Helme Suuk (sündinud 15. novembril 1947 Tamsalu vallas) on eesti mägironija ja mägimatkaja. Ta on esimene naine Eestis ja ka Baltimaades, kes pälvis aunimetuse "Lumeleopard".
1969. aastal lõpetas ta Türi Sovhoostehnikumi zootehnika ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli defektoloogia erialal.[1] Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta logopeedina lastepäevakodus Kirju-Mirju Kohtla-Järvel ja hiljem Kiviõli I Keskkoolis.[2]
Ta hakkas tegelema mägimatkamisega 1970. aastate algul Tartu matkaklubis. Hiljem oli ta kaastegev Kohtla-Järve ja Alutaguse matkaklubis.[2]
Ta on matkanud muuhulgas ka Turkestani ahelikul, Kesk-Kaukasuses ja Pamiiri-Alais. Eesti mägimatkamisetehnika meistrivõistlustel on ta osalenud võistleja ja kohtunikana.[2]
Mitmetel mägituriaadidel on ta tegutsenud päästeteenistuse juhina.[2]
Alpinismiga hakkas ta tegelema 1970. aastatel TRÜ alpiklubis Firn.[2]
Ta on peaaegu 30 aasta jooksul mägironijana tõusnud rohkem kui 100 mäe tippu, sealjuures on ta esimene seitsmetuhandelise tippu tõusnud eestlanna.[1] Ta on roninud Kirgiisias ja Tadžikistanis kõigi seitsmetuhandeliste mägede (väljaarvatud Pobeda) peatippu, neist Pamiiris asuvale Lenini mäetippu kahel korral: 1979. ja 1992. aastal.[3] Ta on osalenud seitse korda mägiekspeditsioonidel ja 14 korda endise Nõukogude Liidu erinevate mägipiirkondade alpilaagrites. Tema lemmikkohaks on olnud Kesk-Aasias asuvad Fani mäed. Ta on tõusnud kaheksa korda kalju- ja kombineeritud 5A või 5B raskuskategooria mäetippudele.
Ta on kolmekordne Eesti meister kaljuronimises ja tegutsenud instruktorina kaljuõppuste korraldamisel.[2]
Suuk on üritanud tõusta ka kaheksatuhandelisele mäetipule. Ta võttis 1988. aastal osa Eesti esimesest Himaalaja ekspeditsioonist Cho Oyu mäele (8188 m), kuid kõrgusel umbes 7900 meetrit oli ta sunnitud kurnatuse tõttu tagasi pöörduma.[4]
Ta elab Kohtla-Järvel. 1990. aastatel harrastas ta jalgrattamatkamist Euroopa riikides.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
