Harald Hardrada
From Wikipedia, the free encyclopedia
Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra – 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066. aastal. Teda kutsuti viimaseks Norra viikingiks.[1] Ta sõdis koos oma poolvenna Olafiga Stiklestadi lahingus 1030. aastal, mille nad kaotasid.
See artikkel vajab toimetamist. (August 2023) |
Ta teenis Bütsantsi armees ja sai selle juhiks. Teda saatis seal edu ja see võimaldas tal tagasi tulla, et saada Norra troon, mille ta ka sai 1046. aastal. Ta valitses algul trooni koos oma vennapoja Magnus Heaga, aga vähem kui aasta pärast, mil Magnus suri, sai Harald trooni täielikult endale. Sealt edasi üritas ta saada ka Taani kuningriiki, aga edutult. Siis ta proovis ka saada Inglismaad, aga see lõppes tema surmaga aastal 1066.[1][2]
Harald Hardrada | |
---|---|
Sünninimi | Harald Sigurdsson III |
Sünniaeg |
1015 Ringerike, Norra |
Surmaaeg |
1066 Stamford, Inglismaa |
Tegevusala | Valitses Norra kuningriiki 1046.–1066. aastal |
Abikaasa | Elisabeth |
Vanemad | Sigurd Syr ja Asta Gudbrandsdatter |