From Wikipedia, the free encyclopedia
Gregorius XII (Angelo Correr; ka Angelo Coraria, Angelo Corrario või Angelo Corraro, 1325 ? – 18. oktoober 1417) oli paavst 1406–1415. Ta oli 205. paavst. Ta oli neljas ja viimane paavst suure skisma ajal.
Gregorius XII | |
---|---|
Sünninimi | Angelo Correr |
Valitsemisaja algus | 30. november 1406 |
Valitsemisaja lõpp | 4. juuli 1415 |
Eelkäija | Innocentius VII |
Järeltulija | Martinus V |
Sünnikuupäev | 1325 ? |
Sünnikoht | Veneetsia |
Surmakuupäev | 18. oktoober 1417 |
Surmakoht | Recanati |
Angelo Correr sündis Veneetsias 1325. aastal või 1335. aasta paiku aadlik Niccolò di Pietro Correri ja tema naise Polissena peres. Correr õppis teoloogiat ja sai magistrikraadi.
Gregorius XII valiti paavstiks 30. novembril 1406 Roomas ja krooniti 19. detsembril kardinal Rinaldo Brancaccio poolt. Ta oli paavstiks saades vanim isik pärast Gregorius IX-t.
18.–30. novembrini 1406 toimunud konklaavil osales 14 kardinali, kes andsid vande, et teevad valituks osutumise korral kõik selleks, et skismat likvideerida. Samuti lubas neist igaüks, et ei määra ametisse uusi kardinale ja alustab vastupaavstiga 3 kuu jooksul läbirääkimisi, et lõpetada skismat.
1406 konklaavil osalenud kardinalid
Gregorius XII kuulutas paavstiks saades oma valmisolekut skisma likvideerimiseks. Ta saatis delegatsiooni vastupaavst Benedictus XIII juurde, kellega lepiti kokku, et Gregorius XII ja Benedictus XIII kohtuvad Savonas hiljemalt 1. novembril 1407. Gregorius XII siirdus 1407 Riminisse, kuid hakkas kahtlema Savonasse minekus, sest vastupaavst keeldus andmast lubadust oma tagasiastumiseks, mistõttu plaanitud kohtumine ei leidnud aset. Paavst siirdus Luccasse, kus pidas 4. mail 1408 kardinalidega nõu tekkinud olukorra üle, keelates kardinalidel linnast ilma tema loata lahkuda.
Paavsti nõudest hoolimata siirdusid Savona kohtumise läbikukkumise järel mitmed kardinalid Pisasse, kus nad pidasid kirikukogu. Paavst kutsuti Pisasse, kuid ta keeldus sinna minemast, kuna see kirikukogu polnud tema poolt ametlikult kokku kutsutud ja selle volitused olid seega ametlikult kehtetud. Pisas süüdistati nii Gregoriust kui Benedictust mitmes punktis, mille peale Gregorius XII taunis oma tagasiastumise kohta tehtud ettepanekuid kui ketserlikke. Teda toetasid Pisas Saksa kuninga Ruprechti saadikud ja Carlo Malatesta. 5. juunil 1409 tagandati Pisa kirikukogu otsusega ametist nii Gregorius XII kui Benedictus XIII, kui „skismaatikud, ketserid ja vandemurdjad,” ning 26. juunil valiti paavstiks Aleksander V.
Gregorius XII toetajateks jäid Napoli, Saksamaa, Ungari ja Baieri. Gregorius XII avas 6. juulil 1409 oma kirikukogu Cividale del Friulis, kus ta ekskommunitseeris nii Aleksander V kui Benedictus XIII. 6. septembril 1409 lahkus ta Cividale del Friulist Gaetasse, kust ta 31. oktoobril 1411 pagendati.
Kui Konstanzi oikumeenilisel kirikukogul arutleti taas skisma lõpetamist, alustati Gregorius XII-ga läbirääkimisi. Paavst ei tunnustanud kirikukogu, kuna see polnud tema poolt kokku kutsutud. Kirikukogule juriidilise staatuse saamiseks veendi paavsti andma vastavat luba ja seejärel veendi teda tagasi astuma. Kardinal Giovanni Domenici luges 4. juulil 1415 kardinalidele ette Gregorius XII loa oikumeenilise kirikukogu tegevuse kohta ning seejärel teatas Carlo Malatesta paavsti tagasiastumisest.
Gregorius XII andis olivetaanide käsutusse 1408 Padova Santa Giustina kloostri.
Gregorius XII saatis seoses John Wycliffe’i vaadete levimisega Tšehhis 1408 kirja Praha peapiiskopile.
Gregorius XII kinnitas 1408 Siena ülikooli privileegid.
Gregorius XII määras oma venna Filippo Correri poja Antonio Correri kardinaliks.
Gregorius XII õde Beriola abiellus Angelo Condulmeriga. Nende poeg Gabriele Condulmer sai kardinaliks.
Gregorius XII õde Caterina abiellus Bartolomeo Barbarigoga. Nende poeg Angelo Barbarigo sai kardinaliks.
Gregorius XII pühitses 14 kardinali 2 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Eugenius IV. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 poolakas.
Gregorius XII astus 4. juulil 1415 ametist tagasi. Hiljem on ametist tagasi astunud Benedictus XVI. Gregorius määrati seejärel Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopiks ja legaadiks Anconas. Temast oleks uue paavsti valimise järel saanud katoliku kirikus paavsti järel tähtsuselt teine isik, kuid ta ei tohtinud osaleda konklaavil.
Gregorius XII suri 18. oktoobril 1417 Recanatis ja ta maeti Recanati katedraali.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gregorius XII |
Eelnev Innocentius VII |
Rooma paavst 1406–1415 |
Järgnev Martinus V |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.