Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch (13. august 1904 Pihkva – 17. oktoober 1991 Kiel) oli baltisaksa ajaloolane.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Rauch sündis Pihkvas, kus tema isa Cornelius von Rauch teenis sõjaväearstina. Alates 1911. aastast elas perekond Sangastes, sealgi jätkas isa tööd arstina. Rauch õppis seal juba lapsepõlves selgeks kolm kohalikku keelt: saksa, vene ja eesti, hiljem õppis juurde veel mitu keelt, sealhulgas rootsi keele.
1922. aastal lõpetas ta Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumi ning 1927. aastal Tartu Ülikooli ajaloo alal. 1926. aastal täiendas ta ennast Tübingeni ja 1930. aastal Breslau Ülikoolis.[1] Arno Rafael Cederbergi õpilasena kaitses ta väitekirja teemal "Reval zur dänischen Zeit und die Hanse" ('Tallinn Taani ajal ja Hansa').
Rauch oli aastatel 1928–1930 ajalooõpetaja Niesky internaatkoolis Oberlausitzis, 1930–1938 Tartu Saksa Eragümnaasiumis, 1938–1939 Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumis. Aastatel 1936–1939 Lutheri erainstituudi Ida-Euroopa ja kirikuajaloo dotsent.[1]
30. novembril 1939 vabastas Vabariigi Valitsus ta Eesti kodakondsusest[2]. 1939. aastal asus Rauch baltisakslaste ümberasumise käigus elama Posenisse (Poznanisse). Aastatel 1939–1943 töötas ta Poseni Ülikoolis assistendina ja 1943–1945 dotsendina.[1] Rauch habiliteerus 1941. aastal Greifswaldi ülikoolis tööga teemal "Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 1690–1710" ('Tartu ülikool ja varase valgustuse mõjud Liivimaal 1690–1710'). See ilmus trükis 1943. aastal ning seda on peetud ka tema üheks peateoseks.
Aastatel 1946–1953 oli ta Marburgi Ülikooli dotsent, 1953–1958 erakorraline professor. 1958. aastal sai ta Kieli Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professoriks ning oli selles ametis kuni emeriteerumiseni 1972. aastal. Kieli Ülikoolis asutas ta Ida-Euroopa Ajaloo Seminari, mis kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskuseks. Aastatel 1973–1979 oli ta Balti Ajaloo Komisjoni esimees.[1]
Rauch pärandas oma raamatukogu Tartu Ülikooli raamatukogule.[1]
Rauch tegeles lisaks Rootsi aja sündmuste uurimisele ka tunduvalt uuema ajalooga, selle tulemusena andis ta välja Balti riikide ajaloo aastatest 1918–1940 ning oli tänaseni mahukaima baltisaksa ajaloo bibliograafia koostaja.
Ta oli ka tuntud Venemaa ajaloo uurija, koostades põhjalikud uurimused nii Venemaa Keisririigi viimaste aastakümnete kui ka Nõukogude Liidu ajaloost. Venemaa ajaloo uurijana suutis ta vältida stamplikke lähenemisi ja püüdis seda mõista pigem Venemaa, mitte Lääne-Euroopa seisukohast. Lisaks lähemale ajaloole tegeles ta aga jätkuvalt ka keskajaga, avaldades mitmeid artikleid keskaegse Liivimaa viimastest sajanditest.
Rauchi sulest ilmus 1970. aastal saksakeelne "Balti riikide ajalugu: 1918–1940", mis üllitati Eestis Ene Rõngelepi tõlkes raamatuna 1995. aastal. Kaheksa aastat varem, märtsist 1987 kuni juunini 1988 kõlas sama teos eestikeelse sarisaatena Raadio Vaba Euroopas Riho Mesilase tõlkes ja esituses. Tema teoseid on ilmunud ka eesti sõjajärgses ajakirjanduses (Tulimuld, Akadeemia).
1938. aastal abiellus Rauch Tartus Margarethe Reimergia, kes oli arst Arthur Reimeri tütar. Nende noorim poeg, Georg von Rauch noorem, oli anarhist, kes hukkus 1971. aastal.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
