Georg Brandes

Georg Morris Cohen Brandes (4. veebruar 1842 Kopenhaagen – 19. veebruar 1927 Kopenhaagen) oli taani kirjandusteadlane ja kriitik, kes romantismivastasena ning realismi ja naturalismi pooldajana saavutas rahvusvahelise mõju.

Peder Severin Krøyeri maal (1900) Georg Brandesest

Kopenhaageni ülikoolis peetud loengusarja põhjal valmis tema suurteos "Hovedstrømninger i det nittende Aarhundredes Litteratur" ("Üheksateistkümnenda sajandi kirjanduse peavoolud", 6 köidet, 1872–90).

Brandese uurimused Kierkegaardist, Ludvig Holbergist, Shakespeare'ist, Goethest, Voltaire'ist rajasid teed võrdlev-ajaloolisele kirjandusteadusele.

Brandest on nimetatud Ibseni ja Nietzsche, piiratud ulatuses ka Dostojevski avastajaks. ^[1]

Brandes ja Eesti

Georg Brandes on tugevasti mõjutanud rühmituse Noor-Eesti esteetilisi vaateid. Friedebert Tuglas on talle oma töödes sageli viidanud. Gustav Suits oli Brandesega isiklikult tuttav ja kirjavahetuses. Suitsu kui kirjandusteadlase kujunemisel oli Brandesel kõige otsustavam osa. ^[2] Brandes mõjutas oluliselt ka Aino Kalda kirjanduslike vaadete kujunemist.^[3]

Kirjanduse vooluloolises periodiseerimises on Brandesest võtnud eeskuju Mihkel Kampmaa.^[4]

Teosed eesti keeles

• "Swinburne lüürikerina", tõlkinud Gustav Suits – ajakiri Noor-Eesti 1910, nr 1, lk 14–32; loetav ka Kirjandusmuuseumi kodulehel
• katkendeid autobiograafia "Elu" ("Levned", I-III, 1905–08) 1. köitest, tõlkinud Gustav Suits – koguteoses "Noorusjõud" III, Tartu 1926
• "Pan Tadeusz, sajandi ainuke eepos" (essee), tõlkinud Nils B. Sachris, saateks: Ain Kaalep – Akadeemia 1998, nr 12, lk 2550-62; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• "Søren Kierkegaard". Tõlkinud ja järelsõna lk 217–231: Jaan Pärnamäe; teine järelsõna lk 233–270 "Georg Brandes, Kierkegaard ja Eesti": Peeter Olesk. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2009, 272 lk

Vaata ka

• Skageni maalijad

Viited

1. Nigol Andresen, "Georg Brandes ja Dostojevski" – "Terendusi", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 284
2. Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, I raamat, Tallinn 1981, lk 128, autor Ello Säärits
3. Nigol Andresen, "Aino Kallas eesti kirjanduse tõlgitsejana" – "Suits ja tuli", Eesti Raamat 1983, lk 197
4. Heino Puhvel, "XIX sajandi eesti kirjanduse periodiseerimise probleeme" – H. Puhvel, "Kirjandus muutuvas maailmas", Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 137

Kirjandus

• Gustav Suits, "Kaks mälestust: Eleonora Duse ja Georg Brandes" – G. Suitsu artiklite valimikus "Sihid ja vaated", Helsingi 1906
• M. U. (= Marie Under), "Isegi Goethe..." (Georg Brandese kriitikast Goethe kohta, refereeritud ta raamatu (1922) põhjal) – Päevaleht 4. veebruar 1923, nr 33, lk 4 ja 5. veebruar 1923, nr 34, lk 3, loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis dea.nlib.ee: 1. osa, 2. osa
• Gustav Suits, "Georg Brandest mälestades" – Looming 1927, nr 3, lk 269–276; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka G. Suitsu artiklite kogumikus "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 336–347
• Nigol Andresen, "Georg Brandes ja Dostojevski" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 666–668; ka N. Andreseni raamatus "Terendusi. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 284–289
• Nigol Andresen, "Georg Brandes. 4. II 1842 – 19. 2. 1927" – Looming 1971, nr 12, lk 1877–93; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka N. Andreseni raamatus "Suits ja tuli. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 217–255
• Nigol Andresen, "Lehekülg Aino Kaldast ja Georg Brandesest" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 684–686; ka N. Andreseni raamatus "Suits ja tuli. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 211–216
• Gustav Suitsu kolm kirja Georg Brandesele, koostanud ja kommenteerinud Eerik Teder – Keel ja Kirjandus 1992, nr 3, lk 162–170
• Alessandro Fambrini, "Ola Hansson ja Georg Brandes: märkusi Nietzsche esimese retseptsiooni kohta", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 2006, nr 4, lk 25–38
• Mart Kivimäe, "Brandese-kontekst ja Nietzsche-legendid retseptsiooni algperioodil" – samas, lk 39–49