![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Geogebra.svg/langet-640px-Geogebra.svg.png&w=640&q=50)
GeoGebra
From Wikipedia, the free encyclopedia
GeoGebra on avatud lähtekoodiga vabavaralina arvutiprogramm, mis on üks populaarsemaid programme matemaatika õpetamisel ja õppimisel.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
![]() | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (September 2020) |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Geogebra.svg/220px-Geogebra.svg.png)
GeoGebra on interaktiivne geomeetria programm, mis samal ajal pakub algebra sisendit.
GeoGebra on dünaamiline matemaatika tarkvara kõikidele haridustasemetele kuni ülikoolini, mis hõlmab geomeetriat, algebrat, tabelarvutust, statistikat ja matemaatilist analüüsi. GeoGebra võimaldab ühel ekraanil korraga näha objektide graafilist, numbrilist ja algebralist esitust. Kui ühte esitust muudetakse, siis on automaatselt näha muudatused ka teistes.[1]
Programm julgustab õpilasi eksperimenteerima nii geomeetrias kui algebras, milles rõhk on avastavale õppimisele. GeoGebra võimaldab tehtut muuta, lisada uusi elemente ja nende järjekorda muuta, mis tõstab õpilaste teadlikkust funktsionaalsetest sõltuvustest.
Peamised elemendid, millega õpilased töötada saavad, on punktid, vektorid, lõigud, sirged, hulknurgad ja funktsioonid. Konstruktsioone saab dünaamiliselt muuta, elementide (nt punkt, sirge) koordinaate ja võrrandeid on võimalik otse programmi sisestada.[2]
Matemaatika õpetamisel saab GeoGebrat kasutada mitmel viisil: demonstreerimiseks ja materjali visualiseerimiseks, objektide konstrueerimiseks, avastavaks õppeks sobiva keskkonna loomiseks, õppematerjalide koostamiseks.[3]
GeoGebrat saab kasutada installituna arvutisse ja ka otse veebist. GeoGebra failid salvestatakse failinimelaiendiga .gbb. GeoGebrat on lihtne kasutama õppida. Võimalik on luua järkjärgulisi geomeetrilisi konstruktsioone esitlemise eesmärgil.[4]
Programmi töötas välja Markus Hohenwarter, kes tegeles sellega 2001. aastal Salzburgi Ülikoolis oma magistritöö ja doktoritöö raames.