From Wikipedia, the free encyclopedia
Françoise Barré-Sinoussi (sündinud 30. juuli 1947) on prantsuse viroloog, Unité de Régulation des Infections Rétroviralesi direktor ja Pasteuri Instituudi professor.[1]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
| Françoise Barré-Sinoussi | |
|---|---|
 Françoise Barré-Sinoussi, 2008. | |
| Sündinud |
30. juuli 1947 Pariis, Prantsusmaa |
| Alma mater | Pariisi ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | viroloogia |
| Töökohad | Pasteuri Instituut |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (2008) |
Prantsusmaal Pariisis sündinud Barré-Sinoussi on teinud olulisi avastusi inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) tuvastamisel AIDSi põhjustajana. 2008. aastal pälvis Barré-Sinoussi HIV avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna koos oma endise mentori Luc Montagnieriga.[2] Ta lõpetas aktiivse teadustöö 31. augustil 2015 ja läks 2017. aastal täielikult pensionile.[3]
Barré-Sinoussi huvitas teadus juba väga noorelt. Lapsepõlves puhkuse ajal veetis ta tunde putukaid ja loomi analüüsides. Ta avaldas vanematele huvi, et ta sooviks minna ülikooli teadust õppima või teadlaseks. Barré-Sinoussi tunnistas, et oli rohkem huvitatud arstiks saamisest, kuid sel ajal jäi talle vale mulje, nagu oleks meditsiiniõpe nii kallim kui ka pikem kui teadusõpe. Pärast kaht aastat ülikoolis õppimist üritas Barré-Sinuossi leida laboris osalise tööajaga tööd. Peaaegu aastase laboritöö otsimise järel võeti ta lõpuks vastu Pasteuri Instituuti. Tema osalise tööajaga töö Pasteuri Instituudis sai kiiresti täistööks. Ta hakkas ülikoolis käima ainult eksamite sooritamiseks ja pidi lootma oma klassikaaslaste märkmetele, kuna ta ei käinud regulaarselt tunnis. Sellele vaatamata sai Barré-Sinoussi eksamitel kõrgemaid tulemusi kui varem.[4]
Barré-Sinoussi hakkas Pariisi Pasteuri Instituudis teadustööd tegema 1970. aastate alguses ja sai 1974. aastal doktorikraadi. Seejärel tegi järeldoktorantuuri USA riiklikes tervishoiuinstitutsioonides, enne kui naasis Pasteuri instituuti Montagnieri üksusse.[5][6]
Varase AIDSi-epideemia ajal aastatel 1981–1984 ei olnud haiguspuhangu viiruslikku põhjust veel kindlaks tehtud. Koostöös Luc Montagnieri, Jean-Claude Chermanni ja teistega instituudis eraldas ja kasvatas Barré-Sinoussi retroviiruse AIDSi riskiga patsiendi biopsiaga paistes lümfisõlmest.[7] See viirus sai hiljem tuntuks kui HIV-1.[8][9][10][5]
Barré-Sinoussi asutas 1988. aastal Pasteuri Instituudis enda labori. Barré-Sinoussi paljude hiljutiste uurimistööde hulka kuuluvad viirusnakkusele adaptiivse immuunvastuse erinevate aspektide uurimine,[11][12] peremeesorganismi kaasasündinud immuunsuse kaitse roll HIV/AIDSi kontrollimisel,[13] emaga seotud tegurid HIV levikul lapsele[14] ja omadused, mis võimaldavad väikesel protsendil HIV-positiivsetest inimestest, piirata HIV replikatsiooni ilma retroviirusevastaste ravimiteta.[15][16] Ta on kirjutanud üle 240 teaduspublikatsiooni, osalenud üle 250 rahvusvahelisel konverentsil ja koolitanud palju noori teadlasi.
Barré-Sinoussi on andnud oma panuse mitme Pasteuri Instituudi teadusseltsi ja komitee töösse ning teiste AIDSi-organisatsioonide, näiteks Prantsusmaa AIDSi-uuringute Riikliku Ameti tegevusse. Ta on teinud olulist tööd ka rahvusvahelisel tasandil, eriti WHO ja UNAIDS-HIV konsultandina.
2009. aastal kirjutas ta avaliku kirja paavst Benedictus XVI-le, kritiseerides tema avaldusi, et kondoomid on AIDS-kriisi lahendamiseks ebaefektiivsed.[17]
2012. aasta juulis sai Barré-Sinoussist Rahvusvahelise AIDSi Seltsi president.
Francoise Barré-Sinoussi jäi tööle Pasteuri instituuti ja määrati 1992. aastal retroviiruste bioloogia üksuse juhiks. Retroviiruste bioloogia üksus nimetati 2005. aastal ümber retroviiruslike infektsioonide regulatsiooni üksuseks. Praegu tegeleb üksus HIV-vastaste vaktsiinide arendamisega ja AIDS-i vastase immunoteraapiaga. Barré-Sinoussi karjäär on hõlmanud ka integratsiooni piiratud ressurssidega riikidega, nagu Vietnam ja Kesk-Aafrika Vabariik. Tema kogemused arengumaades Maailma Terviseorganisatsiooniga töötades ajendasid teda jätkama teaduslikku koostööd Aafrika ja Aasia riikidega. See koostöö on edendanud palju vahetusi ja töötubasid piiratud ressurssidega riikide noorteadlaste ja Pariisi teadlaste vahel.[4][18]
Francoise Barré-Sinoussi valiti 2006. aastal Rahvusvahelise AIDSi Seltsi (IAS) nõukogu koosseisu ning töötas aastatel 2012–2016 IASi presidendina. Barré-Sinoussi töötas IAS-i 9. HIV-teaduse konverentsi nõuandekomitees, mis toimus 2017. aasta juulis ja on praegu IAS-i kaasesimees, töötades HIV-i ravimise algatuse nimel.[4][18]
Barré-Sinoussi jagas 2008. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda Luc Montagnieriga HIV avastamise eest ja Harald zur Hauseniga, kes avastas emakakaelavähki põhjustava viiruse.
Lisaks Nobeli auhinnale on Barré-Sinoussi saanud muidki auhindu, sealhulgas:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
