From Wikipedia, the free encyclopedia
Fergusoni rahutused on USAs 2014. ja 2015. aastal aset leidnud meeleavalduste ja rahvarahutuste seeria. Rahutuste esialgseks ajendiks oli relvastamata mustanahalise nooruki tapmine politseiniku poolt Missouri osariigis Fergusoni linnas 9. augustil 2014.
Rahutustest tulenevalt tõstatus ühiskonnas diskussioon seadusekaitsjate ja afroameeriklaste vahelistest suhetest ja samuti juhiti tähelepanu politsei jõukasutuse teemale.
Lisaks rahumeelsetele meeleavaldustele esines rüüstamist ja vägivaldset mässamist. Korra tagamiseks kuulutati välja komandanditund ja kasutati märulipolitsei üksusi. On väidetud, et Fergusoni meeleavalduste juures võis täheldada politsei liigset militariseerumist ja ülerelvastatust.
Rahutuste esimene laine kestis 9. augustist 25. augustini ja teine laine 24. novembrist 2. detsembrini. Rahutuste teise laine kutsus esile Saint Louise maakonna vandemeeste kogu otsus mitte esitada süüdistust Michael Browni tulistanud politseiniku vastu.[1]
4. märtsil 2015 teatas ka justiitsministeerium, et ei esita politseiniku vastu süüdistust. Samal päeval avalikustati 105-leheküljeline raport, milles arvustati Fergusoni politseijaoskonnas laialt levinud rassismi ja tehti ettepanekuid olukorra muutmiseks.[2]
Eri pealtnägijate versioonid juhtunust on erinevad ja kohati üksteisele vasturääkivad,[3] ent teada on, et 9. augustil 2014 tulistas 28-aastane valge Fergusoni politseinik Darren Wilson surnuks 18-aastase mustanahalise nooruki Michael Browni.
Mõned minutid enne tulistamist olid Brown ja tema sõber Dorian Johnson varastanud lähedal asuvast poest karbi sigareid[4] ja tõuganud sealset müüjat. Politseiauto roolis olnud Wilson märkas keset sõiduteed tema sõidusuunale vastu kõndinud Browni ja Johnsonit ja peatus. Kui ta äsjasest vargusest teadis, siis võis ta kahtlusalused kirjelduse järgi ära tunda. Politseinik andis noorukitele korralduse kõnniteele minna. Seejärel politseinik tagurdas. Wilsoni sõnul ta tagurdas, kuna Brown olevat autost möödudes kasutanud solvavat kõnepruuki.[5] Johnsoni sõnul oli hoopis politseinik neid kõnniteele saates ebaviisakas olnud.[6] Wilsoni kohaselt lõi Brown ta autoukse kinni, seisis siis ukse ees ja ei lasknud tal autost väljuda.[5] Johnsoni sõnul põrkas autouks juhuslikult vastu Browni.[7] Järgnes läbi autoakna toimunud rüselus väljas olnud Browni ja autos istunud Wilsoni vahel. Johnsoni väitel oli rüseluse algatajaks pooleks Wilson,[8] Wilsoni väitel oli agressoriks Brown.[5] Rüseluse käigus tulistas Wilson Browni kätt. Brown hakkas auto juurest eemale jooksma, Wilson väljus autost ja hakkas teda taga ajama.
Wilsoni sõnul pööras Brown ümber ja hakkas ründavalt tema suunas liikuma, käsi püksivärvli vahel. Politseiniku sõnul eiras Brown käsklusi peatuda ja maha lamada, mistõttu ta tulistas enda poole jooksvat Browni.[5]
Johnsoni sõnul tulistas Wilson põgeneva Browni suunas, mille peale Brown pööras ümber, tõstis käed alla andmise märgiks õhku ja ütles, et pole vaja tulistada, tal ei ole relva, kuid Wilson tulistas sellest hoolimata mitu lasku.[9] Johnson ütles, et Brown ei jooksnud enne viimaseid laske politseiniku suunas.[10]
Wilsoni järgi oli Browni käsi surmani püksivärvli vahel.[11] Johnson ütles, et Brown ei saanud vigastuse tõttu käsi kuigi kõrgele õhku tõsta, kuid mõlemad ta käed olid õhus.[10] Wilson tulistas vahejuhtumi käigus 12 kuuli,[12] Browni tabas 6 kuuli. Saatuslikuks sai viimane kuul, mis tabas Browni pähe.[13] Kohalikke inimesi pahandas, et Browni surnukeha viidi sündmuskohalt minema alles nelja tunni pärast.[14] Et intsident toimus elamurajoonis, oli sel mitmeid tunnistajaid.
Vandekohus arutas juhtunut mitu kuud, lõpuks otsustati, et Wilsonile ei esitata Browni tulistamise asjus kriminaalsüüdistust.[1]
Hiljem on ulatuslikult kritiseeritud seda, kuidas politsei tulistamisjuhtumit uuris. Samuti on arvustatud intsidenti puudutava info avalikustamise aeglust. Et tulistaja nime avalikustamisega viivitati, kahtlustasid paljud, et politsei püüab juhtunut kinni mätsida. Browni tulistanud politseiniku isik tehti teatavaks alles 15. augustil ja samal ajal avalikustati ka poe turvavideo, kus on jäädvustatud müüjat tõukav Brown. Browni perekond mõistis video avalikustamise hukka, öeldes, et tegu oli nende poja isiku halvustamisega pärast tema "hukkamisstiilis mõrvamist".[15]
9. augusti õhtuks olid kohalikud elanikud viinud Browni hukkumispaika lilli ja küünlaid. Väidetavalt lubas üks politseinik politseikoeral inimeste loodud mälestusmärgile urineerida ja politseinikud sõitsid mälestusmärgist autoga üle. Politsei selline käitumine ajas kõrvaltvaatajad vihale.[16]
10. august algas rahulikult, kuid pärast õhtust küünlavalgel peetud mälestamisüritust kasvas rahva seas rahutus.[17] Osad inimesed hakkasid ettevõtteid rüüstama ja autosid lõhkuma. QuikTripi pood ja bensiinijaam pandi põlema.[18] Politsei kasutas rahva laiali ajamiseks muuhulgas märulivarustust ja helikoptereid. Vahistati üle 30 inimese. Kella kaheks öösel õnnestus rahvas laiali ajada. Kaks politseinikku sai kergemaid vigastusi.[19]
11. augustil kasutas politsei pisargaasi ja kummikuule, et rahvast eelneval õhtul maha põletatud QuikTripi poe varemete juurest minema ajada. Osad protestijaid viskasid politseinikke kividega, väidetavalt oli kuulda püssilaske, viis inimest arreteeriti.[20] Meeleavaldajate hulgas oli ka osariigi senaator Maria Chappelle-Nadal.[21]
12. augustil kogunes maakonna halduskeskusse Claytonisse mitusada meeleavaldajat, kes nõudsid Browni maha lasknud politseinikule kriminaalsüüdistuse esitamist. Paljud Fergusonis meelt avaldanud inimesed tõstsid käed pea kohale ja hüüdsid "ärge tulistage!" (don’t shoot!). Politsei sõnul viskasid osad protestijad politseinike suunas Molotovi kokteile, mistõttu tuli rahvahulga laiali ajamiseks kasutada pisargaasi.[22] Ka öösel vastu 13. augustit kasutasid politseinikud meeleavaldajate ja ajakirjanike vastu pisargaasi ja kummikuule. Vahistati vähemalt 7 meeleavaldajat. Politsei käskis inimestel kas koju minna või olla valmis vahistamiseks.[23] CNNi kaamerad filmisid üht politseinikku ütlemas: "Laske käia, te *** loomad, laske käia" ("Bring it, you fucking animals, bring it").[24]
13. augustil saabus meeleavaldusi ohjeldama umbes 70-liikmeline SWAT rühm. Õhtul kasutas politsei rahva laiali ajamiseks tossupomme, pimestavaid valgusgranaate, kummikuule ja pisargaasi, rahva seast visati politseinike suunas Molotovi kokteile.[25]
Mitmed ajakirjanikud kritiseerisid politseid liigse jõukasutuse ja ajakirjandusvabadust piirava tegevuse pärast. Näiteks vahistati The Washington Posti reporter Wesley Lowery ja The Huffington Posti reporter Ryan Railley[26] ja takistati Al Jazeera America operaatorite tööd.[27] Fergusoni politseipealik Tom Jackson eitas ajakirjanike alla surumise süüdistusi. President Barack Obama ütles olukorda kommenteerides, et politsei ei tohiks rahumeelsete demonstrantide vastu liigset jõudu kasutada, ja et inimesed peaksid saama kasutada oma põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele kartmata seejuures vangi sattumist. Obama sõnul ei peaks USA politsei tegelema oma tööd tegevate ja sündmusi kajastavate ajakirjanike kiusamise ja vahistamisega.[28]
Vahistati ka toimunut sotsiaalmeedias jagamise eesmärgiga salvestanud Antonio French. Frenchi sõnul varjus ta pisargaasi ja tossupommide eest oma autosse, kuid politsei tiris ta sealt välja ja ta vahistati ebaseaduslikul kogunemisel osalemise eest. Päev hiljem vabanenuna kirjeldas French vahistatuid kui "rahuhoidjaid". Ta ütles, et: "Koguti kokku valed inimesed... pastorid, noored inimesed, kes tegutsesid rahu saavutamise nimel".[29]
14. augustil ütles demokraadist senaator Claire McCaskill, et meeleavaldajate reaktsiooni eskaleerumise taga oli politsei militariseerumine.[30] Saint Louise linna politseipealik Sam Dotson kritiseeris olukorda ja ütles, et tema ei oleks kasutanud meetmeid, mille puhul hägustusid sõjaväe ja politsei vahelised piirid. Saint Louise linna politseijaoskond saatis Saint Louise maakonna politseinikele appi ainult neli liikluse reguleerijat, muid abivägesid ei saadetud.[31]
Missouri kuberner Jay Nixon ütles pressikonverentsil, et korra tagamise Fergusonis võtab ajutiselt üle Missouri osariigi politsei (Missouri State Highway Patrol).[32] Ta kritiseeris Saint Louise maakonna politseinike tegevust ja ütles, et jõu kasutamist tuleb piirata – tänavad ei tohiks sarnaneda sõjakoldega.[33] Saint Louise maakonna prokurör Robert McCulloch kritiseeris omakorda kuberneri sõnavõttu ja teatas: "Tema täna tehtu on häbiväärne; tal ei olnud seaduslikke volitusi seda teha. Maakonna politseijaoskonnas töötavaid mehi ja naisi mustata on häbiväärne".[34]
14. augusti õhtul juhtis Missouri State Highway Patroli juht, mustanahaline ja antud kogukonnast pärit kapten Ron Johnson Fergusonis ulatuslikku rahumeelset marssi.[35]
14. augustist 22. augustini viibis Fergusonis 12-liikmeline Amnesty Internationali delegatsioon. Inimõiguste kaitsjad kohtusid ametnikega ja koolitasid kohalikke aktiviste vägivallatu meeleavaldamise võtete osas.[36][37]
15. augusti hommikul teatas Fergusoni politseipealik Tom Jackson viimaks Browni maha lasknud politseiniku nime. Enne nime teatavaks tegemist kirjeldas ta tulistamisele vahetult eelnenud poeröövi.[38]
Ööl vastu laupäeva rüüstati poodi, kust Brown oli enne oma surma sigareid varastanud. Murti sisse ka teistesse läheduses asunud ettevõtetesse. Samas oli meeleavaldajate seas neid, kes rüüstamist takistada üritasid.[39]
16. augustil kuulutas Nixon välja hädaolukorra ja kehtestas Fergusonis südaööst viieni hommikul kehtinud liikumiskeelu.[40]
Kuigi politsei oli lubanud militaartaktikast hoiduda, kasutati ööl vastu 17. augustit siiski jälle pisargaasi ja eriüksuslasi. Üks meeleavaldaja sai kuulitabamuse ja viidi kriitilises seisus haiglasse.[41] Politsei eitas tulistamist. Seitse meeleavaldajat vahistati. 17. augusti hommikul pikendati liikumiskeeldu veel üheks ööks.
17. augustil kogunes umbes 150 inimest Saint Louise kesklinna, et politseinik Darren Wilsonit toetada. Meeleavaldajad leidsid, et Wilson oli antud situatsioonis ohvriks tehtud, ja et tema karistamine tooks kaasa olukorra, kus seadusekaitsjad kardavad oma tööd teha.[42]
Kuna möödunud öö komandanditunnil olid rahutused jätkunud, kutsus Nixon 18. augustil kohale rahvuskaardi. Järgnevaks ööks komandanditundi välja ei kuulutatud.[43]
18. augusti õhtul tahtsid mitusada meeleavaldajat ülesrivistatud politseinikke rünnata, kuid teised meeleavaldajad takistasid neid ja hoidsid niimoodi ära suurema kokkupõrke.[44] Vahistati 78 isikut, nende seas The Intercepti ajakirjanik Ryan Devereaux.[45]
20. augustil tuli Fergusoni justiitsminister Eric Holder. Holder kohtus nii kohalike inimestega kui ka Browni perekonnaga. Vahistati vaid 6 isikut.[46]
21. augustil saatis Nixon rahvuskaardi minema. Olukord oli rahunemas.
23. augustil kogunes Fergusonis 50–70 inimest, et avaldada toetust Browni tulistanud politseinikule. Nad kandsid plakatit "I am Darren Wilson" (Mina olen Darren Wilson).[47] 25. augustiks oli veebis korraldatud ühisrahastuskampaania raames Wilsoni toetuseks kogutud pea 400 000 dollarit. Veebileht pidi kampaania kommentaaride osa rassistlike kommentaaride rohkuse tõttu sulgema.[48]
25. augustil kogunesid tuhanded inimesed Browni matusele.
1. septembril tuli teadaanne, et Fergusoni politseinikud võtsid kasutusele vormirõivaste peal kantavad minikaamerad. Kaamerad saadi annetusena kahelt eraturvafirmalt.[49]
Nii septembris kui oktoobris esines Fergusonis konflikte politsei ja kohalike elanike vahel. Peeti meeleavaldusi ja vahistati korrarikkujaid. Näiteks 20. oktoobril vahistati Fergusoni politseijaoskonna hoone ees Missouri osariigi senatisse kuuluv Jamilah Nasheed, kuna ta takistas tänaval liiklust ja ei allunud politsei korraldustele.[50]
17. novembril kuulutas kuberner Fergusonis välja erakorralise seisukorra. See pidi ennetama vandekohtu otsuse välja kuulutamisega tõenäoliselt kaasnevaid meeleavaldusi.[51]
24. novembril otsustas vandemeestekogu Wilsonile Browni tulistamise asjus süüdistust mitte esitada. Järgnes nii rahumeelseid proteste kui ka märatsemist. Saint Louises pandi hulk maju põlema, oli nii vandaalitsemist kui rüüstamist, kostis püssilaske, põletati politsei- ja eraautosid. Politsei kasutas taas pisargaasi, vahistati 61 inimest.[52] Näha oli soomusautosid.
25. novembril tulid tuhanded ameeriklased rohkem kui 170 USA linnas tänavaile vandekohtu otsuse vastu protestima. Rahvuskaart saadeti taas Fergusoni korda tagama. Californias Oaklandis vahistati üle 90 inimese süütamise, rüüstamise ja vandalismi tõttu.[53] Meeleavaldusi peeti ka Londonis[54] ja mitmes Kanada suurlinnas.[55]
Novembri meeleavaldused olid augusti omadest intensiivsemad.
Novembri lõpus lahkus Darren Wilson teenistusest.[56]
4. märtsil 2015 teatas justiitsministeerium, et Wilsonile ei esitata Browni tulistamise asjus süüdistust. Justiitsministeeriumi esindajad jõudsid järeldusele, et prokuröridel pole võimalik tõenduspõhiselt ümber lükata Wilsoni subjektiivset arvamust, et tema turvalisus oli ohus.[2] Samal päeval avalikustati justiitsministeeriumi aruanne, kus kritiseeriti Fergusoni politseijaoskonnas levivat rassismi, korruptsiooni ja reeglite rikkumisi. Aruandes anti 26 soovitust olukorra muutmiseks.
Holder ütles pressikonverentsil, et Fergusoni politseinikud olid oma käitumisega tekitanud umbusaldust ja põlgust täis "toksilise keskkonna." 18-aastase mustanahalise nooruki maha laskmine valge politseiniku poolt pani "püssirohutünni" plahvatama[57]
5. märtsil 2015 teatasid Browni vanemad, et esitavad Browni tapmise asjus tsiviilhagi. Perekonda esindav advokaat ütles: "Oleme algusest peale olnud arvamusel, et politseinik Darren Wilson ei pidanud Mike Browni päise päeva ajal tulistama ja tapma nagu ta seda tegi. Et ta oleks võinud tegutseda teisiti, aga ta valis surmava jõu kasutamise".[58]
Justiitsministeeriumi aruanne tõi kaasa mitmed tagasiastumised ja vallandamised. Tagasi astus üks kohtunik, vallandati üks kohtusekretär ja kaks politseinikku.[59]
10. märtsil astus tagasi Fergusoni linnahaldur (City Manager) John Shaw ja 11. märtsil Fergusoni politseiülem Thomas Jackson. Mõlemad said lahkumishüvitisena ühe aasta palga (Shaw 120 000 dollarit ja Jackson 96 000 dollarit) ja neil säilis tervisekindlustus. Paljud Fergusoni elanikud ja mitmed sotsiaalmeedia kasutajad leidsid, et lahkumishüvitised olid põhjendamatult suured. Nõuti ka linnapea tagasiastumist ja linnavolikogu laialisaatmist.[59]
11. märtsil kogunesid meeleavaldajad pärast Jacksoni ametist lahkumise avalikku teatamist Fergusoni politseijaoskonna ette. Ööl vastu 12. märtsi sai kaks politseinikku kuulihaava – üht tulistati näkku ja teist õlga.[59] Mõlemad politseinikud jäid ellu. 14. märtsil vahistatud 20-aastane kahtlusalune väitis, et ei sihtinud politseinikke, vaid rahva seas olnud inimesi, kellega ta oli tülli läinud.[60]
Rahutuste põhjustena nähakse ühelt poolt rassismi[61] ja teiselt poolt vaesust.[62] Samuti halbu suhteid mustanahaliste ja politseinike vahel ja mustanahalisi koormavat suurt trahvide hulka.
Fergusoni politseinikud oli kogukonnast demograafiliselt erinevad. 53 politseinikust 48 olid valged,[63] samas kui kaks kolmandikku Fergusoni elanikest on mustanahalised ja vaid kolmandik valged.[61]
Justiitsministeeriumi aruandes heideti Fergusoni politseile ette üleliigset elektrišokirelva Taseri tarvitamist, samuti ülemäärast jõukasutust.[64]
2012.–2014. aasta statistika järgi olid 93% kõigist vahistatutest mustanahalised. Peaaegu 90% politsei jõukasutusest oli suunatud mustanahaliste vastu. Kõigi politseikoera hammustusega lõppenud juhtumite puhul, kus kannatanu rassiline kuuluvus oli teada, oli hammustatuks afroameeriklane. 85% peatatud autojuhtidest olid mustanahalised. Mustanahaline autojuht, kelle politsei kinni pidas, otsiti kaks korda tõenäolisemalt läbi kui valge autojuht, kuigi mustanahalistelt leiti vähemtõenäoliselt keelatud aineid kui valgetelt.[57]
Kohtutele heideti ette kahepalgelisust. Mustanahalistega käituti karmilt ja neile määrati trahve, samas kui valged kohtuametnikud ja politseinikud aitasid oma tuttavatel ja sõpradel trahve kustutada.[57] Kahtluse alla seati kohtusüsteemi erapooletus.[65]
Trahviraha kasutati linna eelarve tasakaalustamiseks. Holderi kriitika järgi käitusid Fergusoni politseinikud linnakassa täitjatena, mitte seaduse eest seisjatena.[58] Näiteks kirjeldati ühe mustanahalise naise markantset juhtumit. Naine oli 2007. aastal saanud 151 dollari suuruse parkimistrahvi. Et ta seda kohe tasuda ei saanud ja vahepeal kohtusse ei ilmunud, määrati talle selle eest üha uusi karistusi. Makseraskustest hoolimata oli ta 2014. aastaks kohtule maksnud 550 dollarit, ent pidi sellegipoolest veel 541 dollarit juurde maksma. Sama trahvi pärast oli teda kaks korda vahi alla võetud ja kuus päeva vanglas peetud.[65]
Justiitsministeeriumi aruandes avalikustati ka rassistliku sisuga e-kirju, mis Fergusoni politseinike ja linnaametnike vahel ringlesid. Näiteks ühes meilis võrreldi president Obamat šimpansiga ja teises tehti rassistlikku nalja Michelle Obama arvel.[66]
23. augustil andis Obama korralduse uurida, mil viisil sõjaväevarustus politsei kätte jõuab, ja avaldas kahtlust, kas taolise varustuse kasutamine Fergusoni rassirahutuste ajal oli otstarbekas.[67] Ka Eric Holder ütles, et "on mõistlik üle vaadata, kas militaarvarustust varutakse õigetel eesmärkidel, ja kas selle kasutamise osas viiakse läbi korralik väljaõpe". Samuti ütles ta, et "jõudemonstratsioonid vastusena enamjaolt rahulikele meeleavaldustele võivad anda eesmärkidele vastupidise tulemuse".[68]
USA relvajõudude veteranide ühendus Veterans of the US Armed Forces kritiseeris politsei tegevust Fergusoni rahutuste ajal, sh soomukite, ründerelvastuse ja koerte kasutamist. Osutati, et kui sõjavägi peaks sõjakoldes sarnase olukorraga rinda pistma, siis otsitaks dialoogi nii sotsiaalmeedia kaudu kui ka suhtekorraldajate vahendusel.[69] Oli ka veterane, kes leidsid, et Fergusoni politseinikud olid kuulivestidega paremini varustatud kui jalaväelased Iraagi sõja ajal.[70][31]
Amnesty International avaldas 24. oktoobril 2014 aruande, milles väljendati muret inimõiguste olukorra pärast Fergusonis. Juhiti tähelepanu rassipõhisele diskrimineerimisele, politsei liigsele jõukasutusele, meeleavaldamise õiguse piiramisele, meeleavaldajate hirmutamisele, pisargaasi ja kummikuulide kasutamisele, ajakirjanike juurdepääsu takistamisele ja korrakaitsjate vastutamatusele oma tegude suhtes.[71]
14.–17. augustil 2014 viis Pew Research Center 1000 täiskasvanu seas läbi avaliku arvamuse küsitluse. Uuringu järgi leidis 80% mustanahalistest, et tulistamise järelkaja juhib tähelepanu ühiskonnas olulistele rassiga seotud teemadele. Selle seisukohaga nõustus 37% valgetest, samas kui 47% valgetest leidis, et rassiküsimustele pühendatakse juhtumit käsitledes liiga palju tähelepanu. Demokraadid olid vabariiklastest palju tõenäolisemalt arvamusel, et juhtumi tõttu arutati rohkem ühiskonnas olulist rassiküsimust (nii arvas 68% demokraatidest ja 22% vabariiklastest). Vabariiklased seevastu pidasid suurema tõenäolisusega politsei käitumist sobivaks (43% vabariiklastest ja 21% demokraatidest pidas politsei käitumist sobivaks). 65% vabariiklasi usaldas seda, kuidas tulistamisjuhtumit uuritakse, demokraatidest usaldas juhtumi uurimist 38%.[72]
30. novembril tekitas poleemikat Ameerika jalgpalli meeskonna St. Louis Rams liikmete žest. Viis meeskonna liiget kõndis Oakland Raidersi vastase matši alguses väljakule hoides oma käsi pea kohal.[73] Nn "Hands up, Don’t shoot!" žest oli viide Michael Brownile ja Fergusoni meeleavaldajatele.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
