From Wikipedia, the free encyclopedia
Emil Zátopek (19. september 1922 Kopřivnice – 22. november 2000 Praha) oli Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (staier), neljakordne olümpiavõitja.
Emil Zátopek (1951) | |||||||||||||||||||
Isikuandmed | |||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Riik | Tšehhoslovakkia | ||||||||||||||||||
Sünniaeg | 19. september 1922 | ||||||||||||||||||
Sünnikoht | Kopřivnice | ||||||||||||||||||
Surmaaeg | 22. november 2000 (78-aastaselt) | ||||||||||||||||||
Surmakoht | Praha | ||||||||||||||||||
Medalid | |||||||||||||||||||
|
2012. aastal valiti ta postuumselt IAAFi kuulsuste halli liikmeks.
Tema abikaasa oli 1952. aasta olümpiavõitja odaviskes Dana Zátopková (kellega ta oli sündinud samal päeval).
Helsingi olümpiamängudel võitis Emil Zátopek nii 5000 m jooksu, 10 000 m jooksu kui ka maratoni. Ei varem ega hiljem ole keegi teine seda suutnud.
Esimest korda jooksis Emil võidu alles 18-aastaselt kutsekooli õpilasena. Võistlustele oli ta saadetud peaaegu vägisi. Aga tal läks hästi ja see andis talle indu jätkata. Juba nädal hiljem oli ta stardis Brnos koolinoorte meistrivõistlustel, kus sai 1500 m jooksus ajaga 4.20,0 teise koha. Nüüd oli selge, et tuleb oma jooksjatalenti arendada.
Teise maailmasõja aastatel hakkas Zátopek regulaarselt treenima. Ta taipas, et pikemad treeningupausid pole head, ja üritas harjutada aasta ringi. Ta jooksis mööda poriseid rööbasteid, sumpas lumistel väljadel ja sörkis pimedatel metsateedel, hoides tee valgustamiseks käes tõrvikut. Komandanditundidel jooksis ta tundide viisi toas paigal. Tihti sidus ta jalgade külge kahekilosed raskused, heitis selili lauale ja tegi niiviisi "õhujooksu". Ta armastas rongidega võidu joosta.
Kuigi Emilil polnud täit ettekujutust, milline peab olema õige jooksutreening, avastas ta midagi sellist, mis õige pea juurdus ka teiste sportlaste treeningutel: ta hakkas kasutama intervalltreeningut, joostes näiteks 30×400 meetrit, 40×400 meetrit, 50×400 meetrit ja lõpuks isegi 70×400 meetrit vaheldumisi 200 meetri pikkuste sörkidega. Aasta-aastalt kilometraaž kasvas. Sporditeadlased Zátopeki abistada ei soovinud, sest ta liikus treeningumeetodite otsimisel tundmatutel radadel. Ei oldud kindlad, et selline totaalne treenimine ka edu toob.
1948. aasta Londoni olümpiamängudel võitis Zátopek 10 000 meetri jooksu ja tuli hõbedakohale 5000 meetri jooksus. Jooksu ajal oli ta näol alati grimass ja tundus, et ta tunneb piina. Pealtvaatajad, kes nägid teda esimest korda, arvasid, et ta on kokkuvarisemisele õige lähedal. Kuid midagi niisugust ei juhtunud. Ise seletas ta seda hiljem: "Ma polnud küllalt andekas, et korraga joosta ja naeratada."
Ala | Tulemus | Aeg | Koht |
---|---|---|---|
5000 m jooks | 13.57,2 | 20. september 1942 | Göteborg |
10 000 m jooks | 29.28,2 | 11. juuni 1949 | Ostrava |
10 000 m jooks | 29.21,2 | 22. oktoober 1949 | Ostrava |
10 000 m jooks | 29.02,6 | 4. august 1950 | Turu |
10 000 m jooks | 29.01,6 | 1. november 1951 | Stara Boleslav |
10 000 m jooks | 28.54,2 | 1. juuni 1954 | Brüssel |
Kokku püstitas Emil Zátopek 20 maailmarekordit, kuid enamiku harva kavas olevatel distantsidel (6 miili, 15 000 m, 10 miili, 20 000 m, tunnijooks, 15 miili, 25 000 m ja 30 000 m jooksus).
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Emil Zátopek |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.