Einbeck

Einbeck
saksa	Einbeck
	Einbecki vapp
	Pindala: 231,31 km²
	Elanikke: 30 728 (31.12.2022)
	Koordinaadid: 51° 49′ N, 9° 52′ E
	Valla asend Northeimi kreisis

Einbeck on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 231,31 km². 31. detsembril 2017 elas seal 30 925 inimest.

Quick Facts

Close

Linn asub Hube kõrgustikust otse lõunas, kus Ilme jõgi suubub Leinesse.

Esiajalugu

Praeguse Einbecki linna ala oli asustatud juba eelajaloolisel ajal. Einbecki linnast ja seda ümbritsevatest küladest on aastate jooksul välja kaevatud mitmesuguseid paleoliitikumist pärinevaid esemeid.

Keskaeg

Varakeskajal oli enne Einbecki asutamist Ilme jõe ääres Leine oru keskosas arvukalt külasid. Einbecki on esmamainitud 1. jaanuaril 1158 Friedrich I Barbarossa dokumendis, mis mainib … in loco qui Einbike vocatur …., ja viitab kinnisvara üleandmisele 11. sajandil. Krahv Udo von Katlenburg omandas kinnisvara Krummes Wasser (kõver vesi) oja kaldal. Tema pojapoeg asutas Sankt Alexandri kloostri, mis arenes seejärel oluliseks pühapaigaks. Oja teisel kaldal arenes 12. sajandi lõpus turulinn, peamiselt mugava ligipääsu tõttu. Ka kirik ehitati sinna, turukirik (St. Jacob). Lamm turu ja kloostri vahel täideti ja kaeti hoonetega. Turg ja klooster ümbritseti müüriga ja rajati vallikraav. 1252. aastal sai Einbeck linnaharta ja loodi raad. 1279. aastal sai linn oma suveräänilt, Heinrich Imetlusväärselt linnahartale laienduse. Einbecki laiendati plaaniliselt ja mainitakse linnamüüri, mis ümbritses turukiriku St. Jacob ja kloostri St. Alexandri. St Jacob asus (ja asub) linna keskel 'vana turu' ümber, St. Alexandri ehitati vaid mõnisada meetrit eemale. Laiendust kutsuti 'uus turg', esmamainitud 1389. aastal kui 'uus linn'. Uus linn sai oma kiriku, Püha Maarja, esmamainitud 1318. aastal.

Õlu

Linn omandas tähtsust Grubenhageni hertsogite valitsemisajal. Väiksemad külad nagu Oldendorf või Tiedexen tühjenesid ja elanikud kolisid linnamüüride vahele. Kirjalikud tõendid Einbeckeri õlle väljaveost pärinevad aastast 1351. Õlut pruuliti suuremates majades, millel oli õigus pruulida. Need majad on endiselt kergesti tuvastatavad nende kaarekujuliste uste kaudu, mis olid vajalikud keedukatelde liigutamiseks, mida kutsuti pruulimispanniks. Protsessi korraldamist ja õlle turustamist juhtis linna raad. Einbeck ühines 1368. aastal Hansa Liiduga, laiendades sellega turustamisala, mis nüüd ulatus Antwerpenist läänes Riiga idas ja Stockholmist põhjas Münchenisse lõunas. Münchenis hääldati nime Einbeck valesti, "ein bock", ja kui hertsogi pruulikoda maitse kopeeris, oligi Bock-stiilis õlu sündinud.

Kloostrid

14. ja 15. sajandil loodi mitu kloostrit: Maarja ja Magdaleena õed, augustiinide erakuteklooster ja klarisside klooster. Kantside ja tornide süsteem ehitati väljapoole linnamüüre eelhoiatussüsteemina vaenlaste kohta. Sel ajal oli Einbeck üks suuremaid linnu Põhja-Saksamaal. See oli Einbecki kuldajastu.

Uusaeg

1540. aasta juulis hävines Einbecki linn peaaegu täielikult tulekahjus, mille algatas süütaja. Millist rolli mängis usuline nihe pärast hiljuti juurutatud reformatsiooni, pole teada. Kuriteo eest süüdi mõistetud süütajat Heinrich Dieki piinati ja suri, olles avalikult raudpuuris välja pandud. See puur on raekojas veel näha. Kuna linn oli enne tulekahju üsna jõukas, ehitati see kiiresti üles. Einbeck ühines Schmalkaldeni liiduga, luterlike vürstide ja linnade sõjalise kaitse süsteemiga, mis oli väga kulukas tegevus. 1549. aastal pühkis tuli taas kord üle linna. Seekord oli mõjutatud peamiselt linna lõunaosa ja 580 maja põles maha. 1580. aastal allkirjastas raad Formula concordiae, mis lõpetas reformatsiooni. 1597. aastal võttis katk tohutu surmalõivu. Kolmekümneaastase sõja ajal okupeerisid vaenlase väed linna 1632. ja 1641. aastal ning mõnisada maja purustati. Seitsmeaastase sõja ajal võeti linnaväravad maha ja enamus linnamüürist purustati.

Kõik see põhjustas majandusliku ja poliitilise haavatavuse. Kui naaberküla Rotenkirchen arenes piirkonna halduskeskuseks, suutis selle suverään piirata Einbecki autonoomiat. Hiljem sai Einbeckist jalaväeüksuste garnison, mis leevendas selle majanduslikke raskusi. Napoleoni sõdade ajal sai sellest aastateks 1807–1813 Einbecki kreisi halduskeskus. 1826. aastal põles Püha Maarja ümbrus maha, asendati uue kreisikohtuhoonega "Amtsgericht". Pärast Preisimaa võitu 1866. aasta sõjas Hannoveri kuningriigi vastu ehitati kasarmud Preisi armeele, nüüd 'Uus raekoda' ja linnanõukogu haldushoone. Einbeck oli esialgu vastu plaanidele ühenduda Hannoveri–Kasseli raudteeliiniga, kuid 1879. aastal ehitati liin Salzderheldeni ja Einbecki vahele. 1885. aastal tehti Einbeckist äsjaloodud Einbecki kreisi keskus. Alates 1890. aastast kujunes August Stukebroki jalgrataste tootmise ja kaubandusettevõte suurimaks postimüügi äriks Saksamaal, kuigi see läks hiljem ülemaailmse majanduskriisi ajal 1931. aastal pankrotti. 1896. aastal garnison suleti ja hoonet kasutati 1907. aastani tehnikakõrgkoolina.

Einbecki tabasid pärast Esimese maailmasõja lõppu tugevalt majandusraskused ja alates 1930. aastatest kaldusid selle kodanikud ebademokraatlike parteide poole. Viimastel vabadel valimistel enne Hitleri võimuletõusu said rahvussotsialistid (NSDAP) Einbeckis 40,9 % häältest. 1938. aasta novembripogrommi ajal süütasid NSDAP poolehoidjad sünagoogi. 58 Einbecki juudi kodanikust 21 emigreerus Saksamaalt, 32 tapeti või surid haigustesse koonduslaagrites, 3 sooritasid enesetapu ja 5 saatus pole teada. Kuu enne Saksamaa alistumist andis Einbecki linnajuht (ilma oma ülemuste loata) linna 9. aprillil 1945 Ameerika Ühendriikide vägedele üle. See aitas Einbeckil sõja purustusteta üle elada.

1946. aastal Einbecki rahvaarv kahekordistus ümberasustatud isikute sissevoolu tõttu Saksamaa endistelt idaterritooriumitelt, peamiselt Sileesiast. See tõi kaasa uute eluasemete ja hiljem ka tööstushoonete ehitusbuumi. Elamumajandus laiendas linna ida suunas, samas kui tööstushooned kasvasid lõunasuunas. Mõned olulised ettevõtted asutasid Einbeckis kaupluse, suurim on täna (2013) KWS.

1971. aastal liideti Einbecki linnaga Holtenseni, Hullerseni, Immenseni ja Odagseni külad, samas Einbecki kreis kaotati 1974. aastal. Samal ajal liidendas Einbeck veel 27 küla vanadest Einbecki, Gandersheimi ja Northeimi kreisidest. Einbeck on (2013) halduslikult 'keskmine keskus', mis tähendab, et see pakub teenuseid, nagu keskkool, haigla, notar, kohalik kohus jne. 2005. aastal hävitas tuli ühe ajaloolise hoone ja kahjustas veel viit. Seitse aastat hiljem hävitas tuli veel kaks pärandinimekirja hoonet.

19. oktoobril 2011 kiitis linnavolikogu heaks otsuse liidendada naaberkogukond Kreiensen alates 1. jaanuarist 2013.

Einbeckis on aja jooksul olnud erinevaid tööstusharusid, mis tulid ja läksid. Samas on õlu juba väga varakult olnud toode, mille poolest Einbeck juba sajandeid kuulus on, siiani müüakse kaubamärgi Einbecker Bier all. Einbeck on bock-õlle sünnikoht, see õlu on kõrge alkoholisisaldusega. Keskajal palgati õllemeister Einbeckist "Einpöckisch Bier" Münchenis pruulima. Nimi läks katki ja sellest sai "Oanpock" ja seejärel "Bock". Õlle väljavedu oli väga tähtis äri, nii et Hamburgi sagamalinnas oli Einbeckil oma turustuskeskus (ja kõrts) Eimbeck'sches Haus. Pruulikoda tegutseb siiani Einbeckis nime all Einbecker Brauhaus. Ettevõte on noteeritud Hannoveri börsil.

Veel ühel Einbecki ettevõttel on väga pikk traditsioon: Einbecker Blaudruck, traditsiooniline viis kangale trükkimiseks. Eraettevõte asutati 1638. aastal ja on vanim tegutsev seda liiki ettevõte Euroopas.

Rahvusvaheline ettevõte, mille peakorter asub Einbeckis, on KWS SAAT AG, mis on loetletud Saksa SDAX-is. See kasvas välja suhkrupeedi seemnearetusest ja on nüüd kogu põllumajandussektori seemnetarnija. KWS juhib rohkem kui 60 tütarettevõtet üle maailma müügiga ligi 1 miljard € ja kokku 3800 töötajaga. Peamine uurimis- ja arendustegevus toimub Einbeckis.

Kayser Automotive Systems on rahvusvaheline osade tarnija autotööstusele. Kayser on pereettevõte peakorteriga Einbeckis. Einbeckis tegutseb autoosade tarnija Dura Automotive Systems filiaal. E. Oppermann on perekonna kontrolli all olev rahvusvaheline turvavööde tootja. Ketitootjal Renold on Saksa tütarettevõte Einbeckis. Kurt König on ehitusmasinate teenindus- ja müügifirma.

Einbecki ajalooline keskus pakub peaaegu täielikku näidet hiliskeskaegsest linnast, mis ehitatud vahvärkhoone ehitusmeetodil.

Pärast tulekahju 1540. aasta juulis, mis hävitas peaaegu kõik eluhooned, ehitati linn järgmise 15 aasta jooksul väga kiiresti üles. Ehitamise aasta on väga sageli karkassi sisse nikerdatud. Seetõttu leidub kesklinnas väga sarnase stiiliga hooneid. Vanad keldrid või vundamendid hoonete all, mida tuli ei mõjutanud, võeti taaskasutusse uute hoonete samasse kohta ehitamiseks. Väga kena näide on Tiedexer Straße põhjakülg. Seal võib näha laiu kaarjaid uksi, mis on vajalikud vankritega liikumiseks. Rohkem kui pooltel neist hoonetest oli õigus pruulida.

Vaatamisväärsused

Turuplats, linna keskkoht, seal on:
- 16. sajandil ehitatud Vana raekoda oma kolme torniga, Einbecki ajalooline tunnus,
- 1552. aastal ehitatud Brodhaus (leivamaja), paika kasutati 1333. aastast pagarite gildi asukohana,
- Ratsapotheke (linnaapteegi) hoone aastast 1590.
Eickesches Haus oma rikkalike skulptuuriliste renessanss-stiilis fassaadikaunistustega on loendis, kui "erilise rahvusliku ja kultuurilise tähtsusega ajalooline maamärk".
Tiedexer Straße, umbes samal ajal ja samas stiilis 16. sajandi keskpaigas ehitatud majaderida.
Uus raekoda ehitati 1868. aastal Preisi kasarmuna. Praegu (2013) kasutatakse seda linnanõukogu haldushoonena aastast 1996. Kariljon kellatornis mängib sama viisi kui Big Ben.

Keskaegne raekoda
Brodhaus
Linnaapteek
Ajalooline kesklinn
Eickesches Haus pärast restaureerimist 2008. aastal
Eickesches Haus – detail
Vahvärkhooned rokokoo- ja renessansiajastust
Uus raekoda

Kirikud

Turukirik Sankt Jacobi, luterlik, on kesklinnas tugevalt esinduslik oma kirikutorni tõttu, 65 m kõrge. Sel on romaani stiilis liivakivist ristimisnõu, vanim ese Einbeckis
Minster kirik Sankt Alexandri, luterlik, üks suuremaid gooti kodakirikuid Põhja-Saksamaal
St. Marien, luterlik, pühitseti 1968. aastal
Noortekirik Marie
Kihelkonnakirik "St. Josef", katoliku
Kabel "St. Spiritus", keskaegne, täna õigeusu

Teater

Wilhelm-Bendow-Theater (Regulaarsed aastaprogrammid Kulturring Einbecki kaudu)

Muuseumid, arhiivid, raamatukogu

Linnamuuseum: Stadtmuseum Einbeck, Steinweg 11/13, koos äsjaloodud "RadHaus" (jalgrattamuuseum). Einbecki linna ajaloolisi arhiive hoitakse muuseumihoones
Avalik raamatukogu paikneb Stukenbrokparki kõrval
Vana sünagoogi hoone taastati kohalikul initsiatiivil ja on muuseum.
Salzderheldeni soolavabrik
Kunsthaus
PS Speicher ("Hobujõu pood").

Meedia

Kohalik päevaleht Einbecker Morgenpost ilmub esmaspäevast laupäevani. Lehel on oma töötajad ja sisu kohalikeks uudisteks ning rahvusvahelised ja riiklikud leheküljed võetakse lehest Hannoversche Allgemeine Zeitung. Kolmapäeval ja pühapäeval levitatakse Einbecki piirkonna reklaamlehte Die Eule.

Pargid

Stiftsgarten kesklinnast põhjas, kasutati Sankt Alexandri kloostri aiana. Selle pargi sees asub "Paljude põlvkondade aed". Stiftsgarteni idaküljel on Mendelssohni muusikakool, mis kasutab Stukenbrokvillat, elumaja art nouveau stiilis.
Stukenbrokpark on ala kesklinnast kirdes linnaraamatukogu ja bussiterminali vahel.
Ajalooline linamüür on hästi säilinud kesklinnast läänes Bäckerwalli, Krähengrabeni ja Mühlenwalli piirkonnas.
Ohvitseride aed asub kesklinnast lõunas Dieki torni lähedal (jäänuk ühest linnaväravast).

Mälestusmärgid

Stukenbroki memoriaal ehitati postimüügi asutaja August Stukenbroki mälestuseks. See asub Stiftsgartenist idas, mis oli kunagi Stukenbrokile kuulunud ala, väikese tiigi kõrval.
Memoriaal Till Eulenspiegelile, kes olla mõnda aega elanud Einbeckis turuplatsil. Kuna Eulenspiegel on väljamõeldud isik, on see üllatav fakt.
Conrad Wilhelm Hase loodud sõjamemoriaal Prantsuse-Preisi sõjale, 1870/1871
1998. aastal püstitasid kohalikud suure raudbetoonploki Stein des Anstoßes turukiriku lähedale turuplatsile meenutamaks kõigile, et töötute arv Einbeckis (2341 inimest) oli liiga suur. Kivi pidi jääma platsile, kuni töötute arv on pool 1998. aasta arvust. Kivi oleks võidud eemaldada 2007. aasta oktoobris.

Gasometer on tehniline mälestusmärk kesklinnas.

Einbeckis on sündinud Henry Muhlenberg, kes emigreerus 1742. aastal Pennsylvaniasse ja sai Muhlenbergi perekonnadünastia patriarhiks, samuti Luteri kiriku asutajaks Ameerika kolooniates. Friedrich Sertürner, morfiini avastaja (1804), avas seal oma esimese apteegi. Conrad Wilhelm Hase (1818–1902), arhitekt ja konservaator, aukodanik.

Wilhelm Bendow (1884–1950), näitleja
Gintaras Januševičius (1985–), pianist ja muusikajuht
Georg Knorr (1859–1911) õpilane Einbeckis, insener
Georg Heinrich von Proffen (1769–1850), kirurg, Eestimaa kubermangu meditsiiniinspektor
Emil Reinecke (1933–2011), rattur
Georg Schambach (1811–1879), germanist, keskkooli direktor Einbeckis
Friedrich Uhde (1880–1966), insener ja ettevõtja
Johann Friedrich Unger (1716–1781), Einbecki linnapea ja leiutaja

Thiais, Val-de-Marne'i departemang, Prantsusmaa, aastast 1962
Artern/Unstrut, Saksamaa, aastast 1990
Paczków (saksa: Patschkau), Poola, aastast 1992
Keene, New Hampshire, Ameerika Ühendriigid, aastast 2002

Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond

[1]
Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

Linna koduleht

[1] [1]
Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.

[1]